28-04-2015, 15:35 PM
Tegevusobjekt Passat 99 universaal ja kopitud minu oma jutust teisest kohast ja kui keegi oskaks mulle reaalselt toimiva prodseduuri pakkuda selle masina juures, kuulaks huviga( sobib ka erakiri) Tegu just selle topelt lukuga ja eraldi signat peal ei ole:
Ronisin autost välja, avasin tagumise luugi ja asusin metsariideid selga sikutama. Autost võtsin gepsu, suusakepi ja telefoni, keerasin uksed lukku ja lõpetasin kummikute jalga sikutamisega digimuundumise ja lõin luugi kinni... Krt, pastakas ununes! Ja mitte ainult...taskutes ei olnud võtmetest lõhnagi! Vaikselt hakkas külm higi tekkima, telefon on-levi pole. Pealegi ei suudaks ma elu sees kedagi siia juhatada, kes pole geopeitur...mnjaaa. Otsustasin autol klaasi lõhkuda, kuna lukuabi tellimine(isegi, kui ta mingi imega mind leiaks), tundus maksvat umbes pool auto hinnast. Aga päeval oli mulle midagi muud plaanis pakkuda, kuna isegi kivi polnud ümbruskonnas. Liisk langes suusakepile ja aknale lähenedes hakkas hing hõiskama: kõrvalistuja aken mitu sentimeetrit praokil! Metsast kena tokk, aknast sisse ja keskluku nuppu togima. Täiesti null kasu, aga mul ju hea, terav ja sitke suusakepp. Kõigepealt tuli eemaldada terastraadist klamber rõnga kätte saamiseks, aga millega? Ja siis kõik algas: autos kõik eluks vajalik olemas, ole mees ja saa vaid kätte. Kõigepealt üks aarde topsik,õnneks metallist, millega sai traadiotsi painutada, tehtud. Edasi õngitsesin autost ühe kõvaketta magneti, mis oma kõverate otstega sobis suurepäraselt traadi kangutamiseks. Taskust leidsin korraliku kodanikuna helkuri, selle paelast sai teha lasso, uksenupule kaela, see üles aga tühjagi, uks jäi lukku. Edasi kruvisin suusakepi rihma hoidva kruvi mündiga välja ja üritasin 90 kraadi all ta käepidemesse saada. Loomulikult kukkus 10 kopikaline münt maha ja kadus...kirjaklambriga sain küll paar pööret teha, kuid vähe. Selge, vaja korraliku tööriista. Uksetaskus oli shveitslane ning suusakepi, magneti ja helkuri paela koostööl sai ka see ja ka teine suusakepp kah välja õngitsetud. Kogu protseduur kestis juba mitu tundi, õngitsesin välja igaks juhuks rahakoti dokumentidega, suitsupaki ja sütkari(olin juba üsna osavaks muutunud ja pidasin plaani ka spinningu ja õnge kättesaamise üle)...Vahepeal puhastasin tagumisi klaase porist(esmakordselt kirusin ka toonklaase-muhvigi pole näha, krt) ja tundus, et pagasnikus,kalakasti peal ja pükste all on võtmerõngas koos autovõtmega Vahepeal olin keskluku nupu juba okkaliseks kratsinud, aga uksed endiselt suletud. Jäi veel üks ja viimane võimalus enne saatusliku lööki: 4 meetrise vitsaga, mille ühes otsas on nööri otsas magnet ja teises ullike, tuleb läbi kogu auto lükata ja hakata nurga tagant "kalastama".Ja nii ma jooksin esimese ja tagumise otsa vahel nagu kodutu kirp ja üritasin mitte kätt väristada, ise samaaegselt otsides neegrit pimedas toas. Kostuski viimaks väike klõps ja hingamine peatus umbes kolmeks meetriks, millimeetri kaupa liigutades- hurrrraaaa, käes!!! Viisakalt võtmega uks lahti, autost pastakas, aken kinni, uks lukku ja metsa
Ronisin autost välja, avasin tagumise luugi ja asusin metsariideid selga sikutama. Autost võtsin gepsu, suusakepi ja telefoni, keerasin uksed lukku ja lõpetasin kummikute jalga sikutamisega digimuundumise ja lõin luugi kinni... Krt, pastakas ununes! Ja mitte ainult...taskutes ei olnud võtmetest lõhnagi! Vaikselt hakkas külm higi tekkima, telefon on-levi pole. Pealegi ei suudaks ma elu sees kedagi siia juhatada, kes pole geopeitur...mnjaaa. Otsustasin autol klaasi lõhkuda, kuna lukuabi tellimine(isegi, kui ta mingi imega mind leiaks), tundus maksvat umbes pool auto hinnast. Aga päeval oli mulle midagi muud plaanis pakkuda, kuna isegi kivi polnud ümbruskonnas. Liisk langes suusakepile ja aknale lähenedes hakkas hing hõiskama: kõrvalistuja aken mitu sentimeetrit praokil! Metsast kena tokk, aknast sisse ja keskluku nuppu togima. Täiesti null kasu, aga mul ju hea, terav ja sitke suusakepp. Kõigepealt tuli eemaldada terastraadist klamber rõnga kätte saamiseks, aga millega? Ja siis kõik algas: autos kõik eluks vajalik olemas, ole mees ja saa vaid kätte. Kõigepealt üks aarde topsik,õnneks metallist, millega sai traadiotsi painutada, tehtud. Edasi õngitsesin autost ühe kõvaketta magneti, mis oma kõverate otstega sobis suurepäraselt traadi kangutamiseks. Taskust leidsin korraliku kodanikuna helkuri, selle paelast sai teha lasso, uksenupule kaela, see üles aga tühjagi, uks jäi lukku. Edasi kruvisin suusakepi rihma hoidva kruvi mündiga välja ja üritasin 90 kraadi all ta käepidemesse saada. Loomulikult kukkus 10 kopikaline münt maha ja kadus...kirjaklambriga sain küll paar pööret teha, kuid vähe. Selge, vaja korraliku tööriista. Uksetaskus oli shveitslane ning suusakepi, magneti ja helkuri paela koostööl sai ka see ja ka teine suusakepp kah välja õngitsetud. Kogu protseduur kestis juba mitu tundi, õngitsesin välja igaks juhuks rahakoti dokumentidega, suitsupaki ja sütkari(olin juba üsna osavaks muutunud ja pidasin plaani ka spinningu ja õnge kättesaamise üle)...Vahepeal puhastasin tagumisi klaase porist(esmakordselt kirusin ka toonklaase-muhvigi pole näha, krt) ja tundus, et pagasnikus,kalakasti peal ja pükste all on võtmerõngas koos autovõtmega Vahepeal olin keskluku nupu juba okkaliseks kratsinud, aga uksed endiselt suletud. Jäi veel üks ja viimane võimalus enne saatusliku lööki: 4 meetrise vitsaga, mille ühes otsas on nööri otsas magnet ja teises ullike, tuleb läbi kogu auto lükata ja hakata nurga tagant "kalastama".Ja nii ma jooksin esimese ja tagumise otsa vahel nagu kodutu kirp ja üritasin mitte kätt väristada, ise samaaegselt otsides neegrit pimedas toas. Kostuski viimaks väike klõps ja hingamine peatus umbes kolmeks meetriks, millimeetri kaupa liigutades- hurrrraaaa, käes!!! Viisakalt võtmega uks lahti, autost pastakas, aken kinni, uks lukku ja metsa