18-05-2015, 16:41 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-05-2015, 16:46 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(18-05-2015, 16:03 PM)maitus Kirjutas:(18-05-2015, 15:55 PM)taavi Kirjutas:(18-05-2015, 15:46 PM)maitus Kirjutas: sellised me oleme ja kas me üldse paremat elu väärimegi....!!!
aga miks sa nii teed siis?
Aga mis mul muud üle jääb- kas sina tuleksid mulle appi kui ma hanguga toompea suunas liikuma hakkaksin? Oletame, et tuleksidki, aga kahekesi paljaste kätega elevanti tapma minna ei ole eriti tark tegu . Ehk tuleks isegi mõni veel, kel suurt midagi hingetaga ei ole, aga enamus, kellel oma eluaegse rügamise tagajärjel oma korter on tekkinud, tõmbaks seda nähes aknaluugid kinni ja paneks teleka kõvamini mängima .
Nüüd küsin mina: Kas Sina, isand Maitus, oled võimeline riiki juhtima ausalt ja õiglaselt?
Kui jah, siis hakka aga valmistuma. Hiljemalt augusti alguseks on selge, kas praegu pead tõstev rahutus parteide ladvikus on kõigest PR-trikk biomassi uinutamiseks ja tegelikke muudatusi ei järgne või on rahulolematutel tõsi taga. Kui neil on tõsi taga, saab lähiajal üksjagu muutusi toimuma. Ning need pole mitte mõnusad ega kerged, see aeg sai eelmise rahastusperioodiga läbi.
Kui augusti alguses rühime endiselt "Kindlalt edasi!", saamata täpselt aru, kuhu me teel oleme ja mille kuradi pärast meil sinna vaja minna on, siis ei ole üldse välistatud kuningas Maitus I või kellegi kolmanda võimulesaamine rahvarahutuste käigus Aga siis peab kuningas olema valmis vajaduse ette astuma ja ütlema: Siin ma olen ja teisti ma ei saa.
Ma ei välista üldse, et vastuvõetava tegevuskava puhul võin minejatega ühineda. Esimest korda sel sajandil...
Kas meil on säärast meest? Või naist? Suured Ja Karvased Munad võivad olla ka virtuaalsed...
Eestil on täna valik. Kas jätkata väljasuremist või astuda enda eest välja. Ning ma ei pea silmas väljaastumist ELst. Vaid seda, et oma igapäevatoimetamiste käigus ei otsitaks seadustest mitte vabandusi millegi tegematajätmiseks, vaid võimalusi ettevõetu ärategemiseks. Probleem ei ole mitte lollis seaduses, vaid seadusetähe omakasupüüdlikus ärakasutamises ja paragrahvi oma kasuks kõveraksväänamises.
Märtsikuised valimised andsid masendava pildi. Mitte oravate võidu pärast, vaid rahulolematute jutumeeste rohkuse pärast. Meil olevat justkui palju rahulolematuid. Aga valimisaktiivsus näitas tavapärast heaoluriigi taset. Vaevalt kaks kolmandikku viitsis oma tagumendi nädala jooksul kodunt välja ajada. ÜKS nädal oli aega oma hääl anda. Isegi sellega ei saanud rahuolematud hakkama. Kuis peaksid needsamad siis suutma riiki valitseda?
On täiesti loomulik, et asjaoludega rahul olevad kodanikud oma tagumenti liigutavad, et neile soodsad olud võimalikult muutumatuna edasi kestaksid. Ehk selles mõttes ei olnud valimistulemus üllatus.
Ehk tulles tagasi vägivaldse riigipöörde juurde: see on kiireim viis Eesti riigi hävitamiseks. Sõltuvalt võimulepääseva seltskonna ajumahust on tulemuseks kas ainult "ebasobiva" või kogu põgenemisvõimelise elanikkonna lahkumine. Allesjääv seltskond ei kanna enam välja riigi tunnuseid ja kuna loodus tühja kohta ei salli, on kõrvalseisjatel huvitav vaadata, kumb pool reageerib kiiremini.
Võimalusi on kaks:
A. EL ei lase minema puhvertsooni Venemaa ja Vana Euroopa vahelt ning loob siia Pseudoeesti Vabariigi umbes paari miljoni sisserännanu majutamiseks. Problem solved!
B. Narva läheduses kuulutatakse välja Tõeliselt Vaba Eesti Riik, mis ühe esimese asjana sõlmib vastastikkused kasulikud lepingud Venemaa ja teiste idaliidu riikidega.
Mõlemal juhul määratakse meie keel ja tavad kusagilt mujalt. Aga see pole enam meie probleem, kuna meid siis enam ilmselgelt siin kirjutamas pole. Radikaalsemaid ilmselt ka mitte elus.
Või leiame piisavalt tarkust, et juba kaks korda kättevõidetud ja praegu taas meie laiskusest ja osavõtmatusest kaduma kippuv vabadus võtta tagasi oma nägu ja au kaotamata.