20-05-2015, 18:11 PM
(20-05-2015, 09:46 AM)maitus Kirjutas: Täpsemalt: "röövmajandust" . Kujuta nüüd ette, et su naine kasvatab kolm tomatit. Ühe sööb ise ära ja teise müüb "natuura" eest sulle . Kolmanada tomati müüb ta naabrimehele ja ostab saadud raha eest teiselt naabrilt kurgi. Sina söönud ja su naine ka ja raha on taskus alles. Kui sina aga lähed marketisse ja ostad oma poolamaise kurgi ja tomati sealt, siis sa hakkad naabrimeest läbi töötukassa ja muude toetuste ülal pidama ja kodus jääd ka "natuurast" ilma . EL - liidu piires on jah majandupiiri kinnipanemine või piiramine keeruline, aga inimesed võiks teadlikumad olla selle suhtes, kelle toodangut nad ostavad ja aru saada, et kohalikku toodangut ostes on naabrimehel ka raha midagi sinu käest osta.Hirmus äge oleks jah, et muudkui kasvatame kurki ja tomatit ja lüpsame tagahoovis lehma... või noh, okei, kui ise lüpsta ei viitsi, siis naaber ikka viitsib, ma viin talle kaks kurki piimapudeli eest jne. A kogu see keerutamine viib minu meelest täiesti mööda põhiküsimusest: kuidas eksportida rohkem?
Eesti nokia võikski olla see, et tarbida ainult oma kui see olemas on ja osta sisse ainult hädavajaliku, mida meil ei toodeta. Hinnad ehk tõuseksid veelgi, aga sisuliselt oleks nagu nii, et taara eest saaks raha tagasi .
Riigieelarve on nagu meie igaühe rahakott, ega sinnagi õhust midagi teki. Kui õnnestub mõnele naabrile midagi maha parseldada, siis käib ka tengelpungas kõlksatus. Kui me midagi välja ei müü, siis ometigi tahame ju autopaaki kütust osta, lakke lambipirne samuti, ahju kütmiseks on tikkegi vaja. Rääkimata sellest, et EKV tahab uuemat relvastust ja paremat varustust. Mitu öirut jääb nende kõikide tegemiste pealt meile omale või naabrimehele? No heakene küll, kui naabril on transafirma, siis midagi nagu jääb, aga temagi peab auto liigutamiseks (ja nt tikkude transportimiseks) ostma kütust. Küsimus on nüüd selles, et kust peaks Eestisse vahendeid juurde tekkima (mida siis sobilikumalt ümber saaks jagada), kui kõik mõtlemisvõimelised ja kätega inimesed kõplavad oma kolme kaalikavagu? Aga vot ei tulegi. Selleks, et tuleks, on tarvis teha kasvõi olemasolevat asja odavamalt, rääkimata millegi päris uue loomisest. Mille tarvis on omakorda vaja käia kuskohas? Koolis. Ja mitte hädaldada, et "matemaatika on raske ja mõttetu" või "füüsikal pole päriseluga niikuinii mingit seost".
Nüüd jõuame ringiga õpetaja ametini, mis on ilmselgelt alamakstud ja alaväärtustatud. Raha, mida õpetajate palkadeks ümber jagada, ei teki jällegi õhust. Küll aga on kõvasti lihtsam väärtustamisega: eks meil kõigil ole mõni tuttav koolmeister, öelgem talle ilma irooniata "Tubli!", mitte ärgem küsigem "Millal sa lõpuks normaalse töö otsid?". A see pole käesolevas lõimes teemakohane enam...
41 @ ettevõttes, mis toob ~13 senti välismaa raha Eestisse. Igale elanikule. Iga päev. No hea küll, muist läheb materjalide hankimisel välja tagasi ka.