[Janka]

Krati ees seisis ülesanne töötada välja plaan kogu maailma orjastamiseks. Ta sai aru, et ainult füüsilise vägivalla abil pole võimalik seda eesmärki saavutada. Tingimata on vaja iga inimest, terveid rahvaid psüholoogiliselt mõjutada. On vaja muundada inimlikku mõtet, sisendada igaühele: orjus on kõrgeim hüvang.Tingimata tuleb käiku lasta isearenev programm, mis hakkab desorienteerima terveid maailma rahvaid ajas ja arusaamistes. Kuid kõige tähtsam on mitte võimaldada tegelikkuse adekvaatset vastuvõtmist. Krati mõte töötas üha kiiremini, ta lakkas tajumast oma keha, raskeid ahelaid kätel ja jalgedel. Ja korraga justkui välgulöök, tekkis programm. Veel mitte detailiseeritud ega seletatav, kuid juba tunnetatav ja põletav oma mastaapsusega. Krati tundis ennast maailma ainuvalitsejana.

Preester lebas aheldatuna ja tundis vaimustust: "Homme hommikul, kui kõik tööle viiakse, teen ma kokkulepitud märgi ja valvurite ülem käsib mind orjade rivist välja viia ja ahelad maha võtta. Ma detailiseerin oma programmi, lausun mõned sõnad ja maailm hakkab muutuma. Uskumatu! Alati vaid mõned sõnad - ja kogu maailm allub mulle, minu mõttele. Jumal andis tõepoolest inimesele jõu, millel pole Universumis võrdset, see jõud on - inimlik mõte. Inimene lausub sõna ja muudab ajaloo käiku.
Olukord kujunes ebatavaliselt edukaks. Orjad valmistusid ülestõusuks. See plaan on ratsionaalne ja võib ilmselt viia nende jaoks vahepealsele positiivsele tulemusele. Kuid ma võin vaid mõne fraasiga mitte ainult neid, vaid ka tänaste orjade järeltulijaid ja maapealseid valitsusi tulevaseks tuhandeks aastaks orjadeks muuta."
Hommikul võttis valvurite ülem Krati märguande peale temalt ahelad. Ja juba järgmisel päeval olid tema vaatlusplatsile kutsutud ülejäänud viis preestrit ja vaarao. Krati alustas kogunenute ees oma kõnet:
- Seda, mida te praegu kuulete, ei tohi keegi üles kirjutada ega edasi rääkida. Meie ümber pole seinu ja minu sõnu ei kuule keegi peale teie. Ma mõtlesin välja meetodi, kuidas muuta kõiki Maal elavaid inimesi meie vaarao orjadeks. Seda pole võimalik teha arvukate vägedega ja kurnavate sõdadega. Kuid ma teen seda mõne fraasiga. Selle kuuldavale toomisest möödub vaid paar päeva ja te näete, kuidas maailm muutuma hakkab. Vaadake: all pikas rivis keti külge aheldatud orjad kannavad ükshaaval kive. Neid valvab palju sõdureid. Mida rohkem orje, seda enam tuleb karta nende mässu. Me tugevdame valvet. Me oleme sunnitud oma orje hästi toitma, muidu nad ei suuda teha rasket füüsilist tööd. Kuid nad on ikkagi laisad ja kalduvad mässama. Vaadake, kui aeglaselt nad liiguvad, kuid laisaks muutunud valve ei utsita neid piitsadega, ei peksa isegi terveid ja tugevaid orje. Kuid varsti nad hakkavad palju kiiremini liikuma. Neil ei ole enam valvureid vaja. Valvurid muutuvad samuti orjadeks.
Seda võib toime panna niimoodi. Las heerold viib täna enne loojangut laiali vaarao käsu, milles on öeldud: "Uue päeva koidikust alates kingitakse kõigile orjadele täielik vabadus. Iga kivi eest, mis on linna kantud, saab vaba inimene ühe mündi. Münte võib vahetada toiduks, riieteks, eluasemeks linnas ja lossis. Nüüdsest peale te olete vabad inimesed."
Kui preestrid mõistsid, mida Krati oli öelnud, lausus üks neist, kõige vanem:
- Sa oled deemon, Krati. Sinu poolt väljamõeldu mässib paljud maapealsed rahvad deemonluse võrku.
- Olgu ma pealegi deemon ja las inimesed hakkavad minu poolt väljamõeldut demokraatiaks kutsuma.
***
Loojangu ajal kuulutati orjadele uut seadust. Nad olid hämmelduses ja paljud neist ei maganud öösel, mõeldes uuest õnnelikust elust.
Järgmise päeva hommikul tõusid preester ja vaarao jälle kunstliku mäe väljakule. Nende pilgule avanev pilt hämmastas kujutlusvõimet. Tuhanded endised orjad tassisid üksteise võidu neidsamu kive, mis varemgi. Valanud end veega üle, tassisid paljud kahte kivi. Teised, kel oli üks kivi, jooksid tolmupilves. Mõned valvurid tassisid samuti kive. Inimesed, kes pidasid ennast vabadeks - neilt olid ju ahelad ära võetud - püüdsid saada võimalikult rohkem ihaldatud münte selleks, et üles ehitada oma õnnelikku elu.
Krati veetis veel mõned kuud oma terrassil, jälgides rahuldustundega all toimuvat. Muutused olid kolossaalsed. Osa orje ühines väikestesse gruppidesse, ehitas vankreid ja, ladunud sinna kive ning valanud end veega üle, jätkas vankrite lükkamist.
"Nad on võimelised veel palju seadeldisi välja mõtlema, - oli Krati rahulolev, - juba tekkisid esimesed teenused: vee ja toidul laialikandjad. Osa orje sõi käigu pealt, tahtmata kaotada aega teekonnale barakki sööma minemiseks, ja tasus laialikandjatele saadud müntidega. Vaat siis, välja ilmusid isegi tohterdajad: kannatada saanutele osutatakse abi lausa käigu pealt ja samuti müntide eest. Nad valisid liikluse reguleerija. Varsti valivad endale ülemused, kohtu. Las valivad: nad ju arvavad, et on vabad, kuid olemus pole muutunud, nad tassivad endiselt kive..."
Nii nad jooksevadki tolmus läbi aastatuhande, valavad end veega üle ja tassivad jälle raskeid kive. Ja ka praegu jätkavad nende samade orjade järeltulijad oma mõttetut jooksu //...//