[Toffel]

Vahepeal sai ka Suursõit läbi tehtud. Ega see sõiduni jõudmine ei läinud sugugi kergelt. Mõned päevad enne starti hakkas laadimise tuli põlema, võtsin siis geneka maha ja proovisin teise genekaga. Sellel teisel oli aga teistsugune pistik (Recordi genekas). Lühidalt öeldes kärsatasin selle vahetusega midagi läbi, nii et säde oli kadunud. Härra Hundu vahetas vanal genekal harjad ära ja ma tüütasin teda nii kaua kuni tal ei jäänud muud üle kui pidi reede õhtul peale tööd minu juurde tulema ja kadunud sädet otsima hakkama. Otsisime mis me otsisime, aga sellest süütesüsteemist me sädet kätte ei saanud. Panime siis teise süütekomplekti peale ja mõningase pusimise järel oli ka säde olemas. Siis aga ei avanenud pihustid, natuke kukla sügamist ja juhtmete näperdamist ja ka pihustid hakkasid toimima ja Manta käivitus. Järgmisel päeval Pärnu poole sõites suri auto enne Abjat ära, mitte mingisugust voolu ei tulnud süütepooli. Üle poole tunni näperdasin tee ääres kõikvõimalikke juhtmeid kuni lõpuks oli vool tagasi, selleks ajaks oli aga aku juba nii tühi, et pidin auto käima lükkama. Sõidu teise päeva õhtul ööbimispaika jõudes kuulsin, et aku kohiseb ja mühiseb kapoti all. Ja katsudes oli aku tulikuum ja ka juba kergelt ümaramaks läinud. Algul arvasin, et genekas laeb mingil põhjusel üle ja see ajas aku keema, kui aga hommikuks oli aku tühi, sain aru, et aku eluiga sai otsa (8 aastat ja juba läbi). Käisin siis Põlvas uut akut ostmas. Viimasel päeval läbi Tartu sõites tuli tühikäiguklapi juhe lahti, nii et iga foori taga suri masin välja. Linnast välja jõudes sai ka see viga leitud ja kõrvaldatud. Õhtul Paidest koju sõites hakkas spidokatross mingit häält tegema.
Selle nädalaga on probleeme olnud sama palju kui eelneva 8 aasta jooksul kokku.