09-06-2002, 22:57 PM
Nädalavahetusel sai põhjalikult tegeletud Escordiga ning märksõnaks saab võtta \"ROOSTE\".
Algus oli küll paljutõotav, kui õhupuhasti alt vaatas vastu kahe lõõriga Weber karburaator, mitte miski Fordi oma katsetus karburaatorite vallas, mida ma eeldasin seal olevat (Weberiga 1.3ne mootor annab välja 70 hj). Hoolimata ligi kahest aastast seismisest töötavad ka esimesed pidurid.
Esmalt sai maha võetud mootor. Seest välja voolanud õli oli paras tökat, kuid mitte veel süldiks muutunud (ka sellist õli tuleb ette). Karteripõhja äravõtmisel selgus, et kinni on jooksnud esimene kepsusaale (nähtavalt sinine ja õlita). Lahtivõttes selgus, et saalet kattev kiht on sulanud, kuid mitte siiski vaseni välja. Saalel olevate numbrite põhjal otsustades on tegu originaalmõõdus olevaga. Teine lahtivõetud kepsusaale näitas küll kergeid kulumise jälgi, kuid täiesti minimaalseid. Nukvõll oli kulumisjälgedeta.
Vahetamist vajavate asjade nimekirja täiendasid aga mootoripadjad (täiesti läbivajunud) ning siduriketas (logisevate leevendusvedrudega).
Nüüd siis roostest. Tundub, et eelmine kereremont on tehtud ühe ööga ning stiil on olnud järgmine: pahtel + lapid roostese metalli peale, mitte aga asemele. Tulemuseks olev \"võileib\" on kaetud põhjamastiksiga ning üle värvitud, esmapilgul näeb see kompott välja päris esinduslik, veidi urgitsedes ja haamriga koputades aga enam mitte.
Pärast salongi välja võtmist ning kummihaamriga kolikimist tekkis põhja nii mõnigi kopsakas auk, lisaks sellele on veel hulgaliselt metalli, mille tugevuses ma vägagi kahtlen. Küllaltki nukrad väevad välja ka poolraamid ja parema külje karp, õnneks on tegu siiski praktiliselt sirge plekiga, mille vahetamine väga suuri raskus ei peaks tekitama. Keerulisem on muidugi poolraamide ja esimeste tiibade siseplekkidega (ingl k inner wings), milles on ka mõned ussitanud kohad.
Seega tuleb järgmise nädalavahetuse märksõnaks tõenäoliselt \"keevitamine\" :duh.
Aspelund
Algus oli küll paljutõotav, kui õhupuhasti alt vaatas vastu kahe lõõriga Weber karburaator, mitte miski Fordi oma katsetus karburaatorite vallas, mida ma eeldasin seal olevat (Weberiga 1.3ne mootor annab välja 70 hj). Hoolimata ligi kahest aastast seismisest töötavad ka esimesed pidurid.
Esmalt sai maha võetud mootor. Seest välja voolanud õli oli paras tökat, kuid mitte veel süldiks muutunud (ka sellist õli tuleb ette). Karteripõhja äravõtmisel selgus, et kinni on jooksnud esimene kepsusaale (nähtavalt sinine ja õlita). Lahtivõttes selgus, et saalet kattev kiht on sulanud, kuid mitte siiski vaseni välja. Saalel olevate numbrite põhjal otsustades on tegu originaalmõõdus olevaga. Teine lahtivõetud kepsusaale näitas küll kergeid kulumise jälgi, kuid täiesti minimaalseid. Nukvõll oli kulumisjälgedeta.
Vahetamist vajavate asjade nimekirja täiendasid aga mootoripadjad (täiesti läbivajunud) ning siduriketas (logisevate leevendusvedrudega).
Nüüd siis roostest. Tundub, et eelmine kereremont on tehtud ühe ööga ning stiil on olnud järgmine: pahtel + lapid roostese metalli peale, mitte aga asemele. Tulemuseks olev \"võileib\" on kaetud põhjamastiksiga ning üle värvitud, esmapilgul näeb see kompott välja päris esinduslik, veidi urgitsedes ja haamriga koputades aga enam mitte.
Pärast salongi välja võtmist ning kummihaamriga kolikimist tekkis põhja nii mõnigi kopsakas auk, lisaks sellele on veel hulgaliselt metalli, mille tugevuses ma vägagi kahtlen. Küllaltki nukrad väevad välja ka poolraamid ja parema külje karp, õnneks on tegu siiski praktiliselt sirge plekiga, mille vahetamine väga suuri raskus ei peaks tekitama. Keerulisem on muidugi poolraamide ja esimeste tiibade siseplekkidega (ingl k inner wings), milles on ka mõned ussitanud kohad.
Seega tuleb järgmise nädalavahetuse märksõnaks tõenäoliselt \"keevitamine\" :duh.
Aspelund