[Laurimetall]

Arvutus on tõesti eelneva postituse järgi üldlevinud hüdraulika valemi järgi tehtud. Antud valemiga saab arvutada ligikaudset hüdraulikapumba võimsust.  Kui me võtame näiteks nz 32 pumba ,mille ühe pöörde  maht on 32cm3 siis 1500rpm juures antud pump toodab 48l/min. Kui see õli lihtsalt voolab ,siis ei saa me suurtest võimsustest rääkda aga kui see õli panna voolama 160bar rõhu all . Siis saame P=( Qp)/600 valemi abil arvutada võimsuse. Nz 32 pumba puhul saame tulemuseks 12.8kw , mis on ümarguselt 13kw. Sama valemiga saame nz 50 pumba puhul 1500rpm ja 160bar juures võimsuseks 20kw. Põhimõtteliselt saab sama valemiga arvutada ka kui palju näiteks t-40 pumba jagamisklapp õli kütab ja energiat raiskab . Selleks tuleks mõõta pumbast väljuval torul rõhk koos klappiga ja ilma klapita samadel pööretel. Kuna antud klapp on ehituselt vedruga ,siis kindlasti on rõhk suurem ,kui pump peab seda pidevalt läbi vedruklapi suruma. Ühesõnaga kui panna antud rõhkude vahe samasse valemisse siis saame mingd vatid , mis põhimõtteliselt lähevad soojuseks ja on kadu. Ok kadu vb polegi väga suur aga seoses klapiga on ka teine probleem. Kui on oluline ,et hüdraulika rõhk oleks maksimaalselt suur. Ütleme ,et on vaja näiteks midagi kokku pressida. Siis on t-40 vedruklapi kolvi sees auk, kust koguaeg õli jookseb roolivõimendajasse. Selleks , et rõhk maksimaalne oleks peab pöördeid nii palju tõstma ,et roolivõimendaja düüs läheks küllastusse ja siis jätkub ülejäänud süsteemi jaoks rõhku ja õli.  Põhimõtteliselt on effekt sama, kui hüdrovoolikus oleks auk. Ma saan aru ,et kui vb t-40 toodeti ,et ei olnud head varianti  panna roolivõimendit eraldi aga hetkel kui mul traktoril hüdraulika läheks nässu, siis ma kindlasti t- 40 puhul ei näe mõtet jamada selle klapiga ,kui saab panna minimaalse ümberehitusega kaksikpumba.