25-09-2015, 13:32 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-09-2015, 13:33 PM ja muutjaks oli Basilio.)
(25-09-2015, 10:40 AM)13piisab Kirjutas: - kaalusin jätta mõlemale kontuurile täiendava tühjenduspunkti (ja viia need seinavundamendi alt välja), aga valdkonnaga tegelev tuttav ei näinud selles kasu - pigem nägi jätkus / kolmikus üht võimalikku probleemiallikatMingi tühjendusvõimalus peaks ikka olema. Kui lased vee sisse, no kas või prooviks alguses ikka, siis peab selle enne talve välja laskma. Kui aga antifriis, siis on seda tarvis mõnikord vahetada või lekke likvideerimise ajaks nõusse lasta.
- üks katuseviil saab olema ca lõuna suunas (plaanin korralikku ca 45 kraadi kallet) - kas annab katusekollektorit kuidagi ilma pumbata (konkreetsetest temperatuuridest sõltumatuna...) tööle panna? Selline passiivne küte mulle meeldiks, aga füüsika ei taha seda just eriti toetada?
Lämmi vesi ja lämmi luft tahavad ikka üles minna. Alla surumiseks tuleb teha tööd. Kui võrguvoolu kasutada ei raatsi või on soov äraminekul rubilnik välja tõmmata, jääb päikese-elekter. Väikese ringluspumba jaoks piisab 15-20W paneelist, kõige odavamast kontrollerist(ca 10 EUR Jebais) ning väikesest 12V akust. Hästi soojustatud kollektor annab ka talvel selge ilmaga vähemalt +20 *C, mis peaks põrandal juba efekti andma. Soovitaksin lisaks põrandaküttele õhuküttekollektorit. See on odavam, lihtsam ehitada, ei karda külma, väike inerts jne ning kuivatab hästi ruumi. Fotoelektriline paneel tuleks siis valida vastavalt ventika tarbele. Seinale paigaldatava õhuküttekollektori puhul pole väga võimsat ventikat tarvis, aga katuselt sooja õhu alla surumiseks peab midagi tummisemat panema.
Kombo põrandaküte+õhkküte peaks päris hea saama. Õhkküte stardib päikest saades mõne minutiga, põrandaküte on pika vinnaga, aga salvestab soojust kauemaks.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.