[indreksirk]

Rohkem konkreetsust, head hobikaaslased ja püüame leida lahenduse konkreetsetele probleemidele. 

Täna kargas pähe, et kas ei saaks siis kõiki neid 40k sõdukit lihtsalt ajutiselt arvelt maha võtta? 1 agent baasis ja oleks palju jama olemata. Sellist masskustutamist on ka varme tehtud, ei tea miks siis see kord peab kedagi pooma hakkama? Vaja jälle SKP-d tõsta vms ... ei saa nagu aru.

Dad.

Põhimõtteliselt oleks ka see lahendus, mida juba kasutati aasta tagasi, kui mitukümmend tuhat sõidukit aktiivsest registrist kadusid seoses registrikande peatamisega. Ehk siis 1995, 2000 või ka 2010 aastal viimati kasutuses olnud sõidukid ongi vaikselt ja kärata arhiiviriiulile pandud. Sellise klausliga, et kui on vaja sõidukit kasutada, siis pärast ülevaatuse läbimist on sõiduk automaatselt jälle registris. Automaatselt tähendab, et ilma riigilõivu maksmata ning omanik ei pea ka midagi tegema, see toimub virtuaalse "ülevaatustempli löömisega registreerimistunistusele". Liikluses osaledes peab loomulikult olema sõlmitud ka kindlustusleping, mida registreerimata sõiduki puhul saab teha kuni 1 kuuks. 

Need tänaseks ca 150000 sõidukist allesjäänud 30000 sõidukit on sellised, millega omanikud on ikka midagi teinud viimase mõne aasta jooksul, seega on nendega suurem tõenäosus, et nad liiklemisvõimelised ja nendega võidakse liiklusse minna. 

Täiesti õige on ka väide, et ka esimese 12 kuu jooksul võivad kindlustuseta sõidukid kahju tekitada. Kohustusliku liikluskindlustuse süsteem on selline, et tagatud saaks kannatanute nõuded. See, et süüdlane peab kindlustuse puudumise korral kahju tagasinõude korras hüvitama kindlustusele, on järgmine samm ja ei mõjuta kannatanule kahju hüvitamist. Selleks, et kindlustusel oleks raha kahju hüvitamiseks, kogub ta seda sõidukiomanikelt. Mida laiem ring sõidukiomanikke, seda väiksem on ühe omaniku makstav kindlustus. Kuna aga kindlustamata sõidukite tekitatud kahju tuleb ka kannatanule hüvitada, siis tuleb ka selleks kate leida. Ma arvan, et oleksime palju vihasemad, kui kehtiks süsteem, et kindlustuseta sõiduki korral tuleks selle omanikult või juhilt kahju nõuda. Kuulsin seda nurinat sagedasti enne mopeedide kindlustuskohustust ning kuulen siiani jalgratturite või jalakäijate põhjustatud õnnetuste korral. Seda raha kogutaksegi sundkindlustusega, mis paljudes riikides on alates eelmise kindlustuslepingu lõppemisest. Eestis aga maksab 12 kuu jooksul lepingu lõppemisest kahju kinni see kindlustusselts, kus tehti viimane kindlustusleping. See tähendab, et kindlustusselts kindlustusmakset ei saa, kuid ometi on kohustatud kahju hüvitama. Kuigi kindlustusel on õigus sõiduk omanikult see tekitatud kahju sisse nõuda, osutub see sagedasti võimatuks (kahju tekitajalt ei ole lihtsalt midagi võtta).  Karta on, et see süsteem kaua ei kesta. Sundkindlustusega kogutakse reserv Liikluskindlustuse Fondi (mis ei kuulu riigile), et hüvitada kannatanutele kahju ning sellesse süsteemi on sisse arvestatud, et hüvitada tuleb ka selliseid kahjusid, mille on põhjustanud sõidukid, millel üldse ei ole kindlustust (ka sundkindlustust) ning et tagasinõuded on perspektiivitud.

Selle 12 lepinguvaba kuu sisuks on tegelikult usaldus sõidukiomanike vastu, kuid igavesti ei ole ka viimane kindlustusselts võimeline ja nõus kahjusid hüvitama. Õiguspoolest on kindlustused väga jõuliselt ka sellele 12 kuu sättele vastu võidelnud, kuid riik on neile siiski sellise kohustuse pannud. 

Suurem eesmärk on siiski, et võimalikult paljud liiklusse jõudvad sõidukid oleksid kindlustatud, et liiklusõnnetuse korral saaks kannatanule kahju hüvitatud ja süüdlasel ei tuleks terve ülejäänud elu võlakoormat kanda. Kuna aga kindlustus on nagu loterii ja makstud raha eest justkui ei saa midagi vastu, siis tekib kiusatus jätta kindlustus ostmata lootuses, et ehk ei juhtu. 

Mulle tundub, et süsteem, kus sõiduki omanik peab muretsema ja tundma vastutust oma sõiduki pärast, on õige. Ja minu arvates on mõistlik, et meie riik on võimaldanud raha maksmata neid kohustusi täita. Üldiste demagoogiliste küsimuste asemel ootaksin ikkagi konkreetseid kaasuseid, mille pinnalt saaks teha järeldusi, et olemasolev süsteem ei toimi või on mingil põhjusel ebaõiglane. Ma näen 4-5 aktiivset kritiseerijat, osa neist tunnevad mind isiklikult. Võtke ühendust ja vaatame üle konkreetsed kaasused ja leiame lahenduse. 

2012. aastal tegelesin liiklusõnnetusega, kus üks 30 aastat vana Moskvitš kaldus vastassuunavööndisse ja toimus kokkupõrge vastuliikunud sõiduki juhiga. Moskvitši juht hukkus, teine sõiduk läks mahakandmisele (kahju ca 20000 eurot), kannatanute ravikulud ulatusid üle 30000 euro + perioodilised püsiva töövõimetuse hüvitised. Kindlustus maksis kannatanutele kahju kinni. Moskvitšil ei olnud kehtivat kindlustust. Kui kindlustussüsteem ei kohustuks tasuma ka sellistel juhtumitel kahjuhüvitist, siis ei oleks need kannatanud saanud kahjuhüvitist. Loo veelgi kurvem pool on aga see, et Moskvitši juht oli auto saanud müügikuulutuse kaudu 200 euro eest, kuid ei olnud seda enda nimele vormistanud. "Endine" omanik ei suutnud tõendada, et ta oli auto müünud, kuna ei olnud endale jätnud müügilepingut ja liiklusregistris ei olnud uus omanik kannet teinud. Endine omanik sai tagasinõude, mille tulemusena pidi ta loobuma oma laenuga ostetud kodust ning kuna ikka jäi puudu, siis kuulutas välja eraisiku pankroti. Registrist kustutamine ei oleks ära hoidnud õnnetust, kuid vastutustundlik suhtumine oma varasse ning tegelikkusele vastavate andmete deklareerimine registrile oleks ära hoidnud ühe pere elu traagilise kokkukukkumise võlgade tõttu. Sundkindlustuse meeldetuletus oleks pannud omaniku tegutsema, et selle makse vältimiseks korrastada andmed tegelikkusele vastavaks. Kuna ka politsei ei näe kindlustuseta sõitmises olulist ohtu ja sellega aktiivselt ei tegele, siis tuleb kindlustuskohustuse täitmise tagamiseks leida muid teid. See on sama tee nagu kiiruskaamerad - sanktsioonid on ainult rahakotile ning sanktsioonid on ärahoitavad. Kui aga anname sõiduki teisele inimesele kasutada, siis jääme ikkagi ise selle eest vastutama. Nagu me vastutame oma laste, loomade, majade, tulirelvade eest ka siis, kui me ei viibi nende kõrval. 

Suures pildis tuleb arvetsada ka sellega, et lihtsalt registrist kustutamine ei lahendagi probleemi, kuid annab võimaluse seaduskuulekatele inimestele pääseda sundkindlustusest või alternatiivina kohustusest sõiduk utiliseerida. Ma olen kaugel sellest, et kuidagi idealiseerida meie jäätmekäitlust, aga kui prügikogumine ei ole kohustuslikus korras organiseeritud, siis oleks meie metsaalused veel rohkem reostatud. Mölakad teevad ikka roppusi, aga nende arv on väiksem. Paratamatult tuleb meil oma elutegevusele seada piirid, sest inimene ikkagi ei suuda alati mõistlikult ning teisi arvestavalt käituda.