06-10-2015, 06:30 AM
Pean rõõmuga tõdema, et olen pääsenud: "liigutustest" rohkem kui kaks aastat möödas. Kunagi torgati küll, viisakalt öeldes, noku peppu, st saadeti dollarimärkidega ähvarduskiri 
Paras šokk oli, mitu ööd ei saanud magada. (Mõni vanainimene võib sellise asja peale isegi infarkti saada...) Absurdne tundus: objekt molekuleeritud, jupid kolmes eri hoones ja äkki hakatakse ähvardama.
Siis sai asi lahendatud "tühja" (maksevaba) lepingu sõlmimisega. Tollane seaduse redaktsioon ütles, et mingi x aja möödudes on kindlustusandjal õigus maksevaba leping üles öelda. See oli õigus, mitte kohustus. Küsisingi ilusa tüdruku käest, et miks inimesi niimoodi mõtetult k*pitakse. Vastus: ARK avaldab survet. Tobe tundus: käi mingit tühja paberit tegemas ja küsimise peale väideti, et tõesti raha ei taheta.
Väikseid ajaloolisi meenutusi ka. Alguses, kui liikluskindlustust üldse nõudma hakati (1993?) teatas keegi kõrge militsionäärivana seitungis, et neid see üldse ei huvita. Ju siis polnud veel seadust, mille alusel oleks saanud karistada. Ja kuni aastani 2001 ei olnud mingit lepingut, ostsid lihtsalt poliisi, umbes nagu bussipileti. Ja kui viimane kindlustus jäi selle eelsesse aega, siis keegi ähvarduskirju ei saatnud. Ühel aparaadil viimasest kindlustusest 20 a möödas ja maanteeameti lehele numbrit toksides saab vastuseks: Sisestatud andmetega sõidukit registris ei ole! Kuskil alumises "sahtlis" ikka on?
Või kuidas on võimalik, et sama vastuse saab objekti kohta, mille viimane kindlustus oli 2004? Masin täiesti olemas, teadaolevalt pole omanik teda ei ajutiselt ega jäädavalt kustutanud.
Minu arvamus "laiskade" omanike kohta, kes ei ole paberimajandust korda ajanud. Põhjus ju ilmselge: omanikuvahetuse tasu on ju ebaproportsionaalselt suur. Kui see on sõiduki hinnaga võrreldes 20 või 10 või kasvõi 5%, siis ju ei isuta seda raha maksma. Selle eest saab ju aku või kaks rehvi või mida iganes vajalikumalt. Kui see tasu oleks sümboolne, oleks probleeme vähem, aga paraku on liiklusregistri toimungutest (nagu ka isikuttõendavatest dokumentidest) tehtud riiklik rahapump. Nii et siinkohal võiks keegi peeglisse vaadata...
Ja veel üks huvitav asi. Omanik on surnud. Kindlustused võtavad hää meelega raha vastu, neid ei huvita, kes maksab. Aga kui nüüd ükskord leping lõpeb, kas siis kaevatakse surnu hauast välja ja hakatakse temalt raha pommima?
Tegelikult on kogu sellel pullil alltekst, et omanikku survestatakse aktiivsest kasutusest välja jäänud sõidukist loobuma. Heakene küll, siinsed foorumlased on nõus oma risti kandma. Aga "normaalsed" inimesed? Mõni vanainimene võib suisa ära kohkuda, kui kurja kirja saab. Ärme unustame, et kõik inimesed ei kasuta internetti (ka mõned 40-aastased). Kui kellelgi jääb Audi 80 või Petseris käimise Passat seisma, siis ta lihtsalt ei viitsi "võimelda" ja suunabki selle "keskkonnasõbralikku taaskasutusse." Võib ju õlgu kehitada, et mis vanatehnika see Passat või B3 on. Aga kui 5 või 10 aasta pärast kellelgi huvi tekib, võib seis üsna hapu olla.
Paras šokk oli, mitu ööd ei saanud magada. (Mõni vanainimene võib sellise asja peale isegi infarkti saada...) Absurdne tundus: objekt molekuleeritud, jupid kolmes eri hoones ja äkki hakatakse ähvardama.Siis sai asi lahendatud "tühja" (maksevaba) lepingu sõlmimisega. Tollane seaduse redaktsioon ütles, et mingi x aja möödudes on kindlustusandjal õigus maksevaba leping üles öelda. See oli õigus, mitte kohustus. Küsisingi ilusa tüdruku käest, et miks inimesi niimoodi mõtetult k*pitakse. Vastus: ARK avaldab survet. Tobe tundus: käi mingit tühja paberit tegemas ja küsimise peale väideti, et tõesti raha ei taheta.
Väikseid ajaloolisi meenutusi ka. Alguses, kui liikluskindlustust üldse nõudma hakati (1993?) teatas keegi kõrge militsionäärivana seitungis, et neid see üldse ei huvita. Ju siis polnud veel seadust, mille alusel oleks saanud karistada. Ja kuni aastani 2001 ei olnud mingit lepingut, ostsid lihtsalt poliisi, umbes nagu bussipileti. Ja kui viimane kindlustus jäi selle eelsesse aega, siis keegi ähvarduskirju ei saatnud. Ühel aparaadil viimasest kindlustusest 20 a möödas ja maanteeameti lehele numbrit toksides saab vastuseks: Sisestatud andmetega sõidukit registris ei ole! Kuskil alumises "sahtlis" ikka on?
Või kuidas on võimalik, et sama vastuse saab objekti kohta, mille viimane kindlustus oli 2004? Masin täiesti olemas, teadaolevalt pole omanik teda ei ajutiselt ega jäädavalt kustutanud.
Minu arvamus "laiskade" omanike kohta, kes ei ole paberimajandust korda ajanud. Põhjus ju ilmselge: omanikuvahetuse tasu on ju ebaproportsionaalselt suur. Kui see on sõiduki hinnaga võrreldes 20 või 10 või kasvõi 5%, siis ju ei isuta seda raha maksma. Selle eest saab ju aku või kaks rehvi või mida iganes vajalikumalt. Kui see tasu oleks sümboolne, oleks probleeme vähem, aga paraku on liiklusregistri toimungutest (nagu ka isikuttõendavatest dokumentidest) tehtud riiklik rahapump. Nii et siinkohal võiks keegi peeglisse vaadata...
Ja veel üks huvitav asi. Omanik on surnud. Kindlustused võtavad hää meelega raha vastu, neid ei huvita, kes maksab. Aga kui nüüd ükskord leping lõpeb, kas siis kaevatakse surnu hauast välja ja hakatakse temalt raha pommima?
Tegelikult on kogu sellel pullil alltekst, et omanikku survestatakse aktiivsest kasutusest välja jäänud sõidukist loobuma. Heakene küll, siinsed foorumlased on nõus oma risti kandma. Aga "normaalsed" inimesed? Mõni vanainimene võib suisa ära kohkuda, kui kurja kirja saab. Ärme unustame, et kõik inimesed ei kasuta internetti (ka mõned 40-aastased). Kui kellelgi jääb Audi 80 või Petseris käimise Passat seisma, siis ta lihtsalt ei viitsi "võimelda" ja suunabki selle "keskkonnasõbralikku taaskasutusse." Võib ju õlgu kehitada, et mis vanatehnika see Passat või B3 on. Aga kui 5 või 10 aasta pärast kellelgi huvi tekib, võib seis üsna hapu olla.