[v6sa]

Nad kuulavad su seal ARK-is ilusti ära ja siis laiutavad kaastundlikult käsi - me ei saa midagi teha.

Kunagi müüsin heauskselt mingile sellile ühe mittetöötava auto varuosadeks.  Ise olin loll muidugi, et vastavasisulist paberit ei teinud asja kohta. Jutt oli suht veenev - võtan vajaliku jupi ja hiljemalt kell kolm on juba ülejäänud osa purustist läbi käinud ja kõik paberid registriga korda aetud. Kiire oli tal ka ja suht hästi mängis oma osa, peaks mainima. Mul oli veel hea meel, et sai hädas inimest aidata...No ja siis  putitas keegi selle jälle sõidukorda ja mingeid kurikavalaid teid pidi sattus aparaat pool aastat hiljem bensiinijaama hinnatulba otsa, mis ilma pikemalt kaalumata ümber kukkus. Mis trikke veel vahepeal tehti, selle kohta andmed õnneks puuduvad. Tegime vastavatesse organitesse avalduse ja uuriti siis seda lugu natuke politsei poolt. Mida täpsemalt teada saadi, seda mulle ei avaldatud, kuid õnneks vabastati mind kahtlustusest selle õnnetu posti ettekavatsetud purustamises. Hea seegi vähemalt.

Kehva osa saabus siis, kui mingi aeg hiljem helistati, et tule vii oma vrakk tasulisest parklast ära. Esitati arve - 750 krooni pukseerimise ja hoidmise eest. Samas pakuti lahkelt, et võin muidugi auto kulude katteks neile platsile jätta. Viivad ise kuusakoskisse ja kõik jutud.  Tundus ahvatlevam ja lihtsam selle mõttega nõustuda.Teine ämber minu poolt, et ei osanud vastava paberi koopiat endale nõuda. Kirjutasin vaid lihtviisilise avalduse ja panin pookstaavi alla, et olen loovutanud vabatahtlikult. Lahkusin sündmuskohalt rahuliku südamega, oli kuuekümne neljas rahukevad.

Ka kolmas ämber tuli, nimelt siis, kui kahe aasta pärast tuli inkassolt liikluskindlustuse arve kolmekordse kindlustussummaga jne. Kirjutasin LKF-i protesteeriva avalduse, seletuse ja masseerisin niikaua politseid, kuni nad kuskilt oma uurimuse tulemused üles otsisid ja neid LKF-iga jagasid. See tõmbas inkasso lühema keti otsa ja alles siis jõudsin arki oma jutuga. Plats, kus ma auto jätsin, oli muidugi oma kuulsusrikka tegevuse juba ammu lõpetanud, nagu ka selle juriidilne keha, mis vastavat asutust käitas. Samas ega erilist vahet poleks olnud, kui ma ka enne oleks sinna sattunud, sest ei olnud mul ühtegi paberit oma jutu tõestuseks ette näidata. Loll on ikka loll olla. Nüüd käib siis iga kahe aasta tagant registris ajutiselt kustutamas, et kõik organid ikka õnnelikud oleksid.

See peab üks vana ja habemega lugu olema....

Mis aastast autol viimane ülevaatus on? Kui sajandi algusest või lausa eelmisest sajandist, siis kogu lugu kenasti allkirjaga ARKi pealikule lauale panduna peaks päädima kerge manitsuskõne ja auto lõpliku (ja see ongi siis lõplik, enam seda autot arvele ei saa ükski "vanatehnikahuviline") arvelt kustutamisega. Kaotada pole midagi