19-10-2015, 10:59 AM
(19-10-2015, 10:26 AM)aavu Kirjutas:See kõik on õige aga Loodusel on uskumatu isepuhastumise võime ja selle kiirust ei tea keegi ETTE! Ehedaim näide on Maardu järv, millest ohtlikumat ja keemiaühendite rikkamat ei saanud vaat et ollagi ja see isepuhastus mõnede aastatega täielikult! See tuli ka loodusteadlastele täieliku üllatusena.Tsitaat:cesiumNii võttes siis oli nõuka-aeg nagu õnnistus keskkonnale ja erinevatele organismidele seal sees...Otse nii ei saa öelda. Meenub uudismaaobjektidel vaatide viisi nafta põletamine enne objekti üleandmist, Kasari jõkke voolanud tonnid vedelat lämmastikväetist, väetisekülviku õhtune pesemine jõest läbisõidul, õlivahetused juhusliku kraavi kohal, sinine ving talvel bussi- ja autoparkide kohal öö läbi käivatest mootoritest ja paljud muud juhused. Vanade töökodade ümbrus peaks praegugi olema metalliotsijaga huvitav läbi käia, rääkimata kõdunevatest okastraatidest karjakoplite ümbruses. Muuseas töökodade ümbrus oli õlist nii läbi imbunud, et mahapudenenud poldid-mutrid peaks säilima seal senimaani kui tuttuued.
Kogu kirjeldatud reostus on Looduse jaoks täielik kukepea, see teda ei mõjuta ja Loodusel on aega miljoneid ja miljardeid aastatid saastaga "tegelemiseks". Probleem on meis. Inimestes, kes me heal juhul sajandi elada suudame...
Aga suurim Maa reostaja on ikkagi Loodus ise: üks köhatus ja "kõhulahtisus" ning hetkega on isegi tundmatute ühendite kontsentratsioon õhus ja maapinnal tavapärasest totaalselt erinev. Isegi nii, et Maa teisel poolel on mingi aja pärast kliima mõneks ajaks rikutud: näiteks Krakatoa purse 1883 aga tegelikult ei muutunud ju Maal mitte sittagi kui me vaatame praegust situatsiooni.
Loodusel on lihtsalt eriline adopteerumise võime ja see, et Inimene valab maha mingi ilgeima saasta, siis läheb mingi imelühike aeg ja keegi bakter või isegi keerulisem fauna esindaja on juba kohandunud just selle saasta tarbimisele ja ümbertöötlemisele. Lihtsalt saasta peab olema "piisavalt palju", mis meie jaoks tundub räige ökoloogilise katastroofina aga Loodus võtab seda väljakutsena kohanduda... Tema jaoks on mõned väljasurevad liigis tähtsusetu, Ta teeb ise uued sinna kohta! Loodus teatavasti tühja kohta ei salli