[PlyVal64]

Piisav külgseintesse ankurdamine võimaldab ka seda tõstejõudu mõnevõrra vähendada.

TõsteJÕUDU ankurdamine ei vähenda. Küll suurendab massi, mis sellele jõule vastu töötama hakkab. Ning millele peab kinnitusvahendite summaarne tugus ka vastu seisma.

Vundamendi, kanali põhja ja üldiselt põranda alune vee tõstejõud ei ole päris 1:1 veesõidukiga. Kui garaaži just päris tiiki ei ehitatud. See hulk, mis sisse pressib on küll kindla kaaluga aga vesi on seal all ning ÜMBER voolav ja Archimedese jõud ei ole otseselt veehulgast kanalis sees arvutatav. Jah, tõstejõud on olemas aga see ei ole nüüd nii suur, et kanalit hakkaks kergitama. Teoorias tekib sinna kanali alla ja ümber sitemal juhul midagi vesiliiva ehk veest küllastunud tahke aine sarnast, kuskohast siis liigvesi vaikselt ennast läbi tellisseina pressib. Vesiliiv aga teatavasti mitte ei tõsta vaid "imeb" endasse kui seal peal rabeleda  Aga tellis ja betoon on Inimesest tihedamad ja pigem on vesiliiva taoöise aluse tekke loht vajumisele, mitte kerkele. Kui nüüd garaaži all on tõesti tühimik, mis täitub puhta veega... siis on vähe tõsisemad mured ehk "sinkhole" ja varsti vajub kogu hoone äkki ja kiiresti  maa-alla   
Veel on probleem siis, kui garaaži ja kanali all on suhteliselt veetihe puhas savi ja savi ning kanali/põranda vahele satub puhas vesi: siis on tõesti tegu basseiniga ja kanal on seal peal kui paadike. Aga need on ikka väga väikesed võimalused, üldiselt on probleem ikkagi mingi vett läbilaskva tahke aine veega üleküllastumine maa-aluse veetaseme ajutisest tõusust tingitult, kus siis kessoon lihtsalt on vett eemale juhtiv "truup".  Jah, on mingi tõstejõud aga see ei ole vähegi kaaluga kiviehitise puhul määrav. Veel on omadus muidugi oma teekonda "mäletada" aga samas ka oskus uus tee kõrvalt leida, kui ees on ikka läbimatu takistus. 

Ehk kanali veetihendamine ei kätke enamasti mingit ohtu ehitisele endale. Ta oma mass ja tihedus on juba nii suured, et kerkima selline asi ei hakka. Kui muidugi hoone pole täiesti ajuvabasse kohta ehitatud...

Edit: mis on UUTE ehitistega probleemid: moodsad soojustusmaterjalid, mille tihedus on veest metsikult palju väiksemad, eelkõige paksud penoplasti kihid ja ka kergkruus. Ehk kõik need materjalid, mis ujuvad vee peal ja ei ole suutelised veest küllastuma elik "vettima". Vaat need on võimelised tõesti ka väga suuri ja pealtnäha "raskeid" hooneid kergitama ja suisa ujutama, kui olukord on õige. Keskmine põrandapeno tihedus on kusagil 15 kilo kuupmeeter, veel teatavasti tonn kuup. Seega paned põranda alla kuubi penot ja see "tõstab" 985 kilo! Paned peale kuubi betooni, tihedus kuskil 2500 kg/m3, siis varuks jääb veel poolteist tonni. Aga teed näiteks 100-ruuduse põrandaaluse, paned sinna "et oleks soe" 10 cm peno, see on 10 kuupi kaaluga 150 kilo ja tõstejõuga siis ~9,5 tonni aga peale valad vaid 5 sendise betooni kaaluga 12,5 tonni + metall, on "varu" vaid 4-5 tonni. Aga jätab betooni üldse panemata, lajatad sinna otsa lihtsalt paksu OSB plaadi (tüüpiline kerge suvemajake)??? Ja tulebki üks liigvee aasta või niisama mingi uputus ja selline suvemajake ujubki minema... Ahjah, meil Margus61'ga täpselt nii juhtuski jaanuaritormiga, kus meri ju tõusis pea 2 meetrit ja ujutas kaugele metsaalla ja murdis pooleks sügisel värskelt kergkruusale valatud grillimaja põranda. Tahtsime parimat (loe: sooja) ja saime kaks korda sama vundamenti/põrandat valada