[PlyVal64]

Olen oma silmaga näinud, et tõstab päris hullu jõuga. Oli külamehel "01", garaaz parasjagu nii suur et sai autoukse vahelt väljapugeda.Kanal ka kaevatud, kuid oh häda igal kevadel vett silmini täis. Tegi siis metallist kanali,s.t, seinad,põrand kõik kokku keevitatud ja täielikult veekindel nagu vann. Järgmisel kevadel oli ühel hommikul garaazi uksi avades "01" taga stange silmade kõrgusel. Katusel suur mõlk mille tekitas laetala moodi ehitise osa. Ütle veel et ei tõsta. Tõsi maapind on üldse seal külas "vedelavõitu" kuid kindlasti mitte soo ega raba ja viljapõllud ümber maja lubavad arvata et kannab ka traktorit-kombaini. Seda siis tõstejõust.

Siiski, sõltumata arvamisest, pidi seal garage all olema sel ajal PUHAS vesi. Sinna tekkis bassein, mitte veest üleküllastunud ja omajagu massi omavast tahkest ainest "vesiliiva" sarnane ollus. Füüsika on absoluutne, seal pole kohta arvamisele maapinna kohta  Ja kui kanal on VETT TÄIS, siis tähendab, et selle vaba vee tase oli garage põranda all. Ütleme, et seesinane kanali põhi oli pinnaga 4 ruutu. 10 cm paks veekiht tõstab siis 400 kilo. Kui see kanal kaaluski u. niipalju ja see ei olnud mitte kuidagi muudmoodi kinnitatud (paar suvalist risti läbi kanali seina põranda alla löödud varrast annavad räigelt "kaalu" juurde), siis on teada, palju oli selle rauast keevitatud kessooni all vaba ruumi veele - kuskil oli 400-liitrine auk! See on KAKS 200-liitrist vaati... täpselt nii suur tühimik pidi seal kusagil olema. Ja niipea, kui tekkis kerkimine, voolas sinna alla kohe kõrvalt vesi juurde. 

Ehk et tekiks kanali, garage ja kogu maja kerkimine elik ujuvus, peab seal all olema PUHAS VESI! Vesiliiv, märg savi, tavaline muda jne omavad olematut tõstejõudu, sest ruumalaühikus on puhast vett ülivähe ja see "tegeleb" raskete aineosakeste tõstmisega. Vesiliiva tihedus on suurusjärk 2 grammi kuupsentimeeter ehk kuupmeeter vesiliiva kaalub 2 tonni ehk 2 korda veest rohkem. Liiva erikaal on vahemikus 1,3-1,9 g/cm3, võtame sellise keskmise 1,5 ja saame et klassikalise vesiliiva kuupmeetris on vaid 500 liitrit vett ja see tegeleb ainult liivaterakseste tõstmisega (tegelikult nendevahelise distantsi hoidmisega, mis vähendab hõõrdumist), majale tõstejõudu sel pole! Täpselt samamoodi käituvad ka kõik teised veest küllastunud ainekeskkonnad, mis meil majade/hoonete alla jäävad. Füüsikas nimetatakse seda keskkonda suspensiooniks ainult et pärast mitte ei setti tahke aine, vaid vesi imbub minema.  Ehk vesiliiv on "veevaene" suspensioon. 

Kõige paremini oskavad nendest teemadest aga rääkida septikute paigaldajad, et miks nad sinna alla panevad kildu, siis ankurdatakse veel paagid ära, loomulikult püütakse korralikul paigaldusel kasutada geotekstiili mis ei lase peenmaterjalil ära uhtuda ega üldse veel tekitada voolusänge, korralik kinnivibramine on ülioluline jne, jne. Tehakse kõik, et ei tekiks mitte ühtainsamat tühimikku, mis saaks täituda puhta veega. Ja siis ei tõuse ükski septik ega garage kanal maapinnale. 

Mis veel: kui palju vett on seal ümber, ei mängi mingit rolli. 100-grammine vannipart "süvisega" 1,1 milli ujub ühtmoodi Vaikses ookeanis ja pesukausis. Aga ei uju näiteks veelombis, kus veekiht on 1 mm aga pindala 1000 ruutu ehk seal on ju tonn vett! Vannipart on karil...
Aga vaat selle veekihi "paksuse" teeb imekergelt võimalikuks seesinane penoplast! Tühimikku ei pruugigi olla aga tõstejõud tekib. Tekib millimeetrine veekiht, tekib üleslükkejõud, on mingi koht peno all sitemalt tihendatud, vesi tihendab (jõudude vastasmõju), tekib mahult juba päris suur tühimik... on juba 2 milli vett ja tõstejõud topelt ja varsti ongi vupsti! maaseest väljas.