[PlyVal64]

Val, ära uduta! Veel on nivoo, mis tehakse selgeks proovipuurimisega või kaevamisega, kõik tühemikud, mis on sellest allpool omavad tõstejõudu tonn kuupmeetri kohta. Vähem/rohkem küllastunud teooria ei päde konkreetsel juhul.

Ära ise uduta! Ujuvus ja ujuvusasendis olemine on väga konkreetne. Kõige lihtsam näide ongi ujuvateks mõeldus vahendid elik näiteks laevad. Ja see nivoost allpool olev tühimik tõstab tema PEAL olevat massi, mis on Emake Maa oma pinnaga. Jah, puhtal veel endal on tõesti tõstejõud tonn kuupmeetrile aga kuupmeetris läbivettinud pinnases EI OLE kuupmeetrit vett! Maakera sees ei ole suurem maakera! 

Sõidad mõõna ajal laeva liivamadalikule suure hooga kinni. Ja siis istud ja ootad: vesi ümber muudkui tõuseb; ja tegelikult on ju ka laeva all olev liiv vett täis, aga päris kaua ei juhtu mitte midagi! Esimese asjana hakkad tundma kerget laeva loksumist aga ikka veel ei ole laev ujuvas asendis - ta on Maa elik põhja vastas kinni. Ja siis mingil ajahetkel on ümbritsev vesi tõusnud nii kõrgele, et puhta vee üleslükkejõud ületab laeva poole välja surutava vee massi, vesi "mahub" ka laeva alla ja laev muutub ujuvaks. Millimeeter piisab. Aga "unustasid" ankrud vette ahtris ja vööris ning imestad, et "Ikka veel ei uju", sest laeva oma mass pole muutunud aga kaudne kaal, mida mõõdetakse dünamomeetriga, on. Vesi peab nüüd veel ka põhja vajunud ankrud sealt lahti tõmbama, kuniks ka need "ripuvad vabalt" ja siis on laev alles ujuv. Aga vahepeal, kui ankrud alles lohisevad mööda põhja, on laeva all juba meeter puhast vett aga Plimsoli ketta joon on ikka veel vee all.

Mis veel: keskkonna TIHEDUS on merenduses ülioluline ja nagu Sa tead, siis on magedal ja soolasel veel erinev tihedus ja laevade süviseid arvutatakse ERALDI kummaski keskkonnas sõites! Kusjuures süvise erinevus on päris suur. 

Täpselt samamoodi on sellesinase kanali all oleva keskkonna tihedus oluline: see on oluline vahe, on see puhas vesi või rasket "hõljumit" täis suspensioon. Sellest sõltub üleslükkejõu suurus sama mahu juures aga olulisem on just kaal või see jõud njuutonites, mis on vajalik antud "asja" maaseest lahti rebimiseks. Sõltub see aga "asja" oma massist + needsinased ankrud mis annavad lisanjuutoneid. Lihtsamalt hõõrdejõud selle "asja" ja maa pinnase vahel. Ehk kui ongi lihtsalt plekist emailvann olematu kaaluga pandud maa sisse, siis selle tõstab vesi sealt kohe ja kiirelt välja. Isegi hõõrdejõud libeda vanni ja mistahes aine vahel on väike. Aga oled ladunud tellistest ühekivi-kanali aga nii, et a'la iga 30's kivi on RISTI (pool kivist ulatub välja), ja oled korralikult seda ka tagantpoolt täitnud/tihendanud, siis kanali mass ise ei muutu oluliselt, see mõniteist "lisa"kivi pole määrav aga selle kanali kaal maaseest väljarebimise mõistes on muutunud mitmekordseks. 
Ja see ongi vahe veesõidukitel ja korralikult maa sisse ehitatud "asjadel": HÕÕRDUMINE!  Vesi on lisaks tõstjale veel ka libesti, mis vähendab meeletult hõõrdumist ja selle tekitatavat (vastu)jõudu. Ja just sellest ma olen kogu aeg kirjutanud: maa sisse ehitades tuleb vältida igasuguse PUHTA VEE KIHI tekkimist nii selle "asja" alla kui ka külgedele ehk tühimikud tuleks välistada. Puhas vesi on see, mis kanalid maaseest välja tõstab, mitte märg pinnas. Ja see oligi, et keldri ja laeva "ujuvus"arvutus ei ole 1:1'le.  

Lisaks sai kohe kirjutatud "üldiselt ei ehitata", sest vanasti olid Inimesed targad ja kevadeti üleujutatud aladele maju ei kippunud tegema. Täna aga püütakse lolli järjekindlusega põllapealseid vesiehitusi korraldada. Kui üldiselt on nii projekteerijad kui ehitajad pädevad ja suudavad "veeprobleeme" lahendada, siis ikka viskab sekka tegelasi, kes füüsikaseaduste absoluutsust ignoreerivad ja siis imestavad, miks kanalid maapinnale tõusevad ja majad ära ujuvad. No ja see unustatakse veel tihtipeale ära, et kõigest kavalast sõltumatult jääb Archimedese seadus igavesti kehtima ning iga vee-märgmaa sisse pandud mitteujuv keha surub oma mahu jagu vett kuskil mujal välja elik tõstab ümbritsevat veetaset. Ja siis imestavad, et majal on kelder või esimese korruse põrand küll kuiv aga koju pead paadiga sõitma