19-03-2004, 13:53 PM
> Registrist saab auto kustutada vaid lammutustõendi alusel
Eks siis teevad uunikumi-inimesed doonoriteks ostetud ja veel registreeritud autodel lammutustöö ise ära (loe: kõik vähegi kobe kistakse küljest) ja korrodeerunud/kõverdunud/kellelegi mitte enam vajalik plekihunnik läheb lammarisse, kust saadud paberiga saab auto maha arvata registrist.
Arvestades seda, et ühe tüüpilise Eesti talumajapidamise ümber on seda tehnikakoli ikka lademetes (kolhooside lagunemise ajal viidi ju kõik laiali) ja seda aeg-ajalt põllulappide harimisel isegi kasutatakse, ei usu ma, et meil hakkab kehtima selline kord, et TÜVi läbimata isendeid ei või oma eramaal hoida. Küll aga on reaalne aastamaksu pealeväänamise värk ja siin tuleks minu arvates teha vanatehnikaklubidel lobitööd. Näiteks saavutada olukord, kus miski klubi kirjas olev isend, mida ta omanik peab vanasõidukina, ei tasu aastamaksu võin tasub seda osaliselt, kui tal TÜV hetkel ei kehti (st kui isend on restaureerimisel). Ja üldse (kui ikka aastamaksu peale minnakse), peaks see vanasõidukitel olema väiksem. Tegu ju ikkagi pühapäevasõidukiga.
See ohlike ködide jutt on pehmelt öeldes jama. Pole ju vahet, kas ma vahetan oma TÜVi staatusega igapäevavehiiklil miskeid olluseid või tühjendan ollustest ladustatavat uunikum-doonorit, maha võin ma seda hooletusest nagunii ajada. Ja teatavasti seisval ja vedeleval isendil roostetavad alles viimasena läbi õlisid jm sisalduvad osad nagu karter, käigukastikorpus jms.
Seega on seisvate romude (\"meie\" keeles sageli doonorite või projektide) keskkonnaohtlikkus praktiliselt null, jääb vaid esteetiline risustamine, kui romu asub nähtava koha peal.
Eks siis teevad uunikumi-inimesed doonoriteks ostetud ja veel registreeritud autodel lammutustöö ise ära (loe: kõik vähegi kobe kistakse küljest) ja korrodeerunud/kõverdunud/kellelegi mitte enam vajalik plekihunnik läheb lammarisse, kust saadud paberiga saab auto maha arvata registrist.
Arvestades seda, et ühe tüüpilise Eesti talumajapidamise ümber on seda tehnikakoli ikka lademetes (kolhooside lagunemise ajal viidi ju kõik laiali) ja seda aeg-ajalt põllulappide harimisel isegi kasutatakse, ei usu ma, et meil hakkab kehtima selline kord, et TÜVi läbimata isendeid ei või oma eramaal hoida. Küll aga on reaalne aastamaksu pealeväänamise värk ja siin tuleks minu arvates teha vanatehnikaklubidel lobitööd. Näiteks saavutada olukord, kus miski klubi kirjas olev isend, mida ta omanik peab vanasõidukina, ei tasu aastamaksu võin tasub seda osaliselt, kui tal TÜV hetkel ei kehti (st kui isend on restaureerimisel). Ja üldse (kui ikka aastamaksu peale minnakse), peaks see vanasõidukitel olema väiksem. Tegu ju ikkagi pühapäevasõidukiga.
See ohlike ködide jutt on pehmelt öeldes jama. Pole ju vahet, kas ma vahetan oma TÜVi staatusega igapäevavehiiklil miskeid olluseid või tühjendan ollustest ladustatavat uunikum-doonorit, maha võin ma seda hooletusest nagunii ajada. Ja teatavasti seisval ja vedeleval isendil roostetavad alles viimasena läbi õlisid jm sisalduvad osad nagu karter, käigukastikorpus jms.
Seega on seisvate romude (\"meie\" keeles sageli doonorite või projektide) keskkonnaohtlikkus praktiliselt null, jääb vaid esteetiline risustamine, kui romu asub nähtava koha peal.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud K,N,R,L,P 11-18