20-03-2004, 19:19 PM
esiteks tahan ma öelda,et esimene vasikas läeb alati aiataha: sama oli ka minu poiskesepõlv, kui ma sain endale jalgratta, siis ei huvitunud isa sellest remontida aitas vanaise (olgu muld talle kerge) kui sain endale vanaisa käest punnvõrri (mille ta mulle kinkis) siis ei teinud kah isa sellest teadmagi. ta ei keelanud aga ei aidanud. Kui ma sain esime se mootorratta jäänused (15 aasasena tsikkle 51 aasta minsk) siis oli kohe mu mõte et selle teen niipalju kui võimalik originaaliks, aga vanamees inises vastu, et kõrgem lenks ja palju nahka ja niklit.........
ainus mis ta aitas mul selle masina juures teha oli see, et ta treias uue tagahammasratta. ja seda kah peale seda kui ma hunniku treiterasid segi olin lasknud...
aga kui väikevend ei osanud tsikliga sõita ja ostis endale IZ P3 siis oli kyll vanamees talle abiks... nyyd on mu väikevend Kehtna MTK-s ja õpib tehnikat...
aga pisiku andsin vennale mina aga mis kuradi pärast ta talle abivalmis oli ja mulle mitte, see on saladus tänase päevani...
aga kui tehnikaharidus lastele anda siis juba maast madalast...
ja ausaltöeldes saab palju asju katseeksitus meetodil selgeks..
sorry et nii pikk sai.....
ainus mis ta aitas mul selle masina juures teha oli see, et ta treias uue tagahammasratta. ja seda kah peale seda kui ma hunniku treiterasid segi olin lasknud...
aga kui väikevend ei osanud tsikliga sõita ja ostis endale IZ P3 siis oli kyll vanamees talle abiks... nyyd on mu väikevend Kehtna MTK-s ja õpib tehnikat...
aga pisiku andsin vennale mina aga mis kuradi pärast ta talle abivalmis oli ja mulle mitte, see on saladus tänase päevani...
aga kui tehnikaharidus lastele anda siis juba maast madalast...
ja ausaltöeldes saab palju asju katseeksitus meetodil selgeks..
sorry et nii pikk sai.....