22-03-2004, 00:45 AM
80-90 aastat vana jalgratas?
80 aastat tagasi oli aastaarvuks 1924, 90 aastat tagasi oli selleks aga 1914. Milleks selline imelik dateering?
Enamik nn \"mittevene\" vanu rattaid ehk vanemate inimeste kõnepruugis eestiaegseid rattaid pärinevad 1930te lõpuosast. Ka minu suures kollektsioonis on see periood enam esindatud. Eriti puudutab see perfektses välimuses säilinud rattaid, sest 1930tel aastatel ei ostetud üldjuhul ratast \"seisma\", küll aga võidi uus ratas panna seisma sõja ajal ja pärast sõda ootama \"valget laeva\" ehk segaste aegade lõppu. Kuigi valge laeva ootused lõppesid siinmail suuresti 1950te lõpul, hoiti varem hoitud isendeid tihti edasi. Mõned neist on maandunud ka minu kollektsioonis.
Ka 1930te alguse rattaid võib üsna tihti kohata, aga need on harvemini nii heas seisukorras ja sedavõrd algsed. 1920tega sama lugu, kuigi neid on veelgi vähem. Minu kätte on enamvähem perfektses korras sattunud ainult üks 1926. aasta isend, ülejäänud on ikkagi peetud (ja neil tihti juna enne sõda tükke vahetatud).
Ja nüüd sellest, mis valmistatud enne 1920. aastat. Kuna 1914-20 olid Eesti jaoks vaesed sõja-aastad, siis tollal valmistatud jalgrattaid kohtab siinmail väga-väga vähe. Erandiks on Saksa sõjaväe poolt siia 1919 maha jäetud mõned isendeid (tean paar tükki erakogudes). Ja leida üles enne 1914 valmistatud jalgratas on tegelikult väga suur vedamine, sest võrreldes nt 1930te lõpuga oli tollal jalgrattaid ikka väga vähe ning needki vähesed sõideti hiljem läbi ja olid tihti juba 1930te lõpuks hüljatud või tugevalt ümber ehitatud. Nt Rudolf Sirge romaanist \"Maa ja rahvas\" leiab kirjelduse, kuidas 1930te lõpul vanast jalgrattalogust ehitati ümber sepaääsi ventilaator.
Minu suures kogus on tollest ajastust ainult üks komplektne isend - 1909. aasta Dürkopp Diana + mõningaid tükke.
80 aastat tagasi oli aastaarvuks 1924, 90 aastat tagasi oli selleks aga 1914. Milleks selline imelik dateering?
Enamik nn \"mittevene\" vanu rattaid ehk vanemate inimeste kõnepruugis eestiaegseid rattaid pärinevad 1930te lõpuosast. Ka minu suures kollektsioonis on see periood enam esindatud. Eriti puudutab see perfektses välimuses säilinud rattaid, sest 1930tel aastatel ei ostetud üldjuhul ratast \"seisma\", küll aga võidi uus ratas panna seisma sõja ajal ja pärast sõda ootama \"valget laeva\" ehk segaste aegade lõppu. Kuigi valge laeva ootused lõppesid siinmail suuresti 1950te lõpul, hoiti varem hoitud isendeid tihti edasi. Mõned neist on maandunud ka minu kollektsioonis.
Ka 1930te alguse rattaid võib üsna tihti kohata, aga need on harvemini nii heas seisukorras ja sedavõrd algsed. 1920tega sama lugu, kuigi neid on veelgi vähem. Minu kätte on enamvähem perfektses korras sattunud ainult üks 1926. aasta isend, ülejäänud on ikkagi peetud (ja neil tihti juna enne sõda tükke vahetatud).
Ja nüüd sellest, mis valmistatud enne 1920. aastat. Kuna 1914-20 olid Eesti jaoks vaesed sõja-aastad, siis tollal valmistatud jalgrattaid kohtab siinmail väga-väga vähe. Erandiks on Saksa sõjaväe poolt siia 1919 maha jäetud mõned isendeid (tean paar tükki erakogudes). Ja leida üles enne 1914 valmistatud jalgratas on tegelikult väga suur vedamine, sest võrreldes nt 1930te lõpuga oli tollal jalgrattaid ikka väga vähe ning needki vähesed sõideti hiljem läbi ja olid tihti juba 1930te lõpuks hüljatud või tugevalt ümber ehitatud. Nt Rudolf Sirge romaanist \"Maa ja rahvas\" leiab kirjelduse, kuidas 1930te lõpul vanast jalgrattalogust ehitati ümber sepaääsi ventilaator.
Minu suures kogus on tollest ajastust ainult üks komplektne isend - 1909. aasta Dürkopp Diana + mõningaid tükke.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembris avatud L,P 11-18