11-02-2016, 16:19 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-02-2016, 16:24 PM ja muutjaks oli pkmp.)
(11-02-2016, 09:32 AM)alfredo Kirjutas: Mina nii julge ei oleks selle seina mahavõtmisega, eriti kui meid lubati järgmiseks vähemalt kaks miljonit valmis nikerdada![]()
Midagi nagu kuskilt meelde jäänud, et materjalide pingsust saab mõõta, peale midagi võiks teha vastavaid järeldusi, et kas vajub ajas edasi või mitte. Kuidas seda eelnevat teostada, pole halli aimugi. Ilmselt on kusagil mingid asjapulgad, kellel vastavad riistad ja vaid kohalekutsumise vaev raske raha eest.
Pingsuse mõõtmine on väheke teine teema, ehitusel pragude avanemine-arenemine ja vajumeid-siirdeid mida mõõta.
Pragude mõõtmine käib kipsikoogiga, peotäis kipsi plärtsti prao peale ja siis saab seda järgida kas areneb edasi või mitte, kas koogi sisse tuleb pragu või mitte. See selleks.
Tala vajumist tuleb mõõta täpselt märgitud kohtades erinevate koormusskeemide rakendumisel.
(Koormusskeemid lumekoormus, tuulekoormus, kasuskoormus (ehk kui ülemine korrusntx arhiivikappe täis laduda)) Unustada ei saa seda, et vahest külmub ka betoonpõrand läbi, külmub ja hoopis tõuseb kui hoone kütmata ntx.
Lihtsamalt toeta laud kindla koha peale, tõmba joon peale kus tala vastas ja vaata kas kriipsud on kohakuti.
Tegelikult sellel juhtumil on koht mida hoolega uurida mitte keset tala vaid need tala otsad, toetuskohad, mis seina peal ja/või sees. Seal on tavaliselt "pehmo" peidus.
Kui alla tulevad vaheseinad niikuinii, siis võiks ikka kandvad olla. Aitab ka raske astumise sammu vibra edasikandumise vastu.