[ahto]

Sai kord oma kardiga talvel ringi kimatud. Lumi oli kõvasti kinni sõidetud ja tee tasane. Vajutasin siis nii, kuis mootor välja andis ja võtsin igat kurvi täie mõnu ning suure kaarega Sain siis sirge peal suure hoo sisse ning tahtsin pikka lauget kurvi nagu pedanipoiga võtta, aga tagarattad vajusid soonde ning tagaots läks käest nagu niuhti. Õnneks oli seal teeääres korralik lumevall, sinna sisse ma kadusingi... Algul ei saanud midagi aru, kuna ei näinud miskit. Siis hakkasin taipma, mis juhtus. Vääääga raske oli sealt hangest välja ronida, korralik aurupilv oli ka ümberringi, mootor susises nigu vanakurat. Sõber Heilts tormas naerukrampides sündmuskoha poole, a ta eriti kõndida ei suutnud. Muutkui hoidis kõhust kinni ja naeris, lõpuks kukkus maha Kahju aind, et pilti ei teinud