[Talupoeg taluja]

Selliseid asju vedeleb omalgi garaažis, aga otstarvet ei tea, pigem äratab tähelepanu garaaži sisu.
Sa oled nagu mu kadund garaažinaaber, see ka eluajal korrutas, kui ma ära suren, kuidas küll poiss jõuab selle kraami prahimäele vedada. Kui vanamees maha kärvas, siis poeg kolm päeva vedas ja sai garaaži tühjaks.

Vanasti oli inimene nagu hamster , kraapis kõike kokku, et küllap läheb vaja. Täna need reeglid ei kehti, täna on võitja see, kellel on surres rohkem dollareid.

Endal on kolm kahekordset garaaži rämpsu täis, iga suvi läheb osa vanarauda, osa prahimäele, aga lõppu veel ei paista.

Kuule ära räägi üldse! Mul on juba praegu laohoidja tunne.   No midagi teha pole,kõik mis metallist on siin talus minu kogutud ja kokku veetud. Mõned asjad on ainult isa toodud. Ja pihta hakkas asi sellest,et kui olin veel mingi 6-7 aastane ja jalutasime üle krossiraja.... ja nägin maas mutrivõtit. Võtsin selle üles,raputasin liiva maha ja näitasin isale. Isa ütles,et seda läheb talul vaja.   No ja siis ma nüüd võtan maast kõike üles,isegi siiamaani.
No eks ma olen ka aru saanud,et seda kõike pole minule vaja,seega olen hakanud realiseerima..... ja tarvitama.