17-03-2016, 12:23 PM
(17-03-2016, 11:13 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Jah,aga ikkagi lp. Võsa,pean mainima,et kohe mõõtmine on reaalne....
Reaalne jah, selle üle ma ei vaidlegi. Aga mis hetke kütusekulu see siis oli? Külma mootori, ülekoormatud mootori, maanteesõidu või kruusasõidu?
Mis temperatuuril olid kütus, mootor, rehvid, tee ja ümbritsev õhk? Mis oli kütuse fraktsioonkoostis? Palju oli rehvirõhk, ümbritseva õhu rõhk ja tee kalle?Mitu kordust tegid? Kas oli teada mõõtenõu gradueeringu muutus kalibreerimistemperatuuri ja mõõtmistemperatuuri vahel? Kui pika teekonna läbisid? Mitmes korduses? Kuidas oli tagatud identne kiirendamine igal kordusel?
Käärid punktmõõtmistega saavutud tabelikulude ja "tegeliku elu" kulude vahel on päris suured ju No tavaliselt on see kulu küll teisipidi. tabel lubab vähem.
"Täispaagimeetod" üle pika aja annab päris head tulemused. Pikka aeg tähendab siis n>>10 tankimise.
A mis me vaidleme metroloogiliste nüansside üle: "harju keskmine mosse" kulutab palju, sest ei ole korras.
Tavapärane teema: küünlad ei süüta korralikult, klapid lekivad ja kolvigrupp on ebatihe. Mootoris on määrdeaineks Tundmatu SuperDuperMegaHea õli, kuid käigukastis ja tagasillas Wanha Hää TAP-15. Või vähemalt oli aastal 1992, kui seda viimati kontrolliti. Karburaatori keeras paika Kolja ülejärgmisest garaažist, kuna tema vend oli kunagi rallimeeskonna mehhaaniku teise abi assistent rehvide veeretamise alal ja küll tema juba teab vanade autode asju. Rehvirõhud said eelmisel kevadel paika timmitud, need on korras. Parem tagumine ainult tundub lössis olema. Ning ega see suits tagarattakoopast ei tule piduritrumlist, vaid see on summutilt aurav vesi. Seekord on lihtsalt sinakashall ja kirbe lõhnaga, kuna teele pannakse soola. Ja nii edasi...