21-03-2016, 19:58 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-03-2016, 20:02 PM ja muutjaks oli Simmerling.)
Just, just Marko, avaldus kolmes eksemplaris pühapäeval kirukusse koos kolme küünlaga K#rat, kujuta etta kus läks ikka küünlaid
Lisaks on ülimalt suure mõjuga trakatsi otseliikumisele ka silla asend, väga soovitav asend on traktori pikkiteljega risti. See omakorda pannakse paika õnnetu 3 mm plekist karbi abil mille sees sild toimetab. Karbikene omakorda on raami osa st raami külge keevitatud.
Loomulikult on kõik nimetet sõlmed ümbritseva keskkona meelevallas. Ja ümbritsev keskkond on minu johni tööpiirkonnas igat sorti mehhanismidele äärmiselt ebatervislik. Lugu selles, et maapind koosneb peaasjalikult peenest liivast, mida katab imeõhuke mullasarnane ollus. Sellistes oludes kuluvad kõik üksteise vastu käivad metallosad katstroofilise kiirusega. Olen kuulnud, et mõni mees saab ühtede lõiketeradega läbi kaks aastat ja enam. Oma kogemuse järgi julgen väita, et tegu on ilmselt legendiga Mul peavad hooaja alguses paigaldatud terad vastu poole juulini. Juuliks on nii kulunud, et enam niidust decki alt välja ei puhu. OK teradest hiljem.
Sellie oli siis koht mis peaks sillatala paigal hoidma
Ja see osa plekist (mis peaks olema läikiva osa asemel) hoiab silda risti riistaga.
Lahkamisel tuvastasin ilmselge metalli puuduse. Selleks, et ei peaks tegelema klapireguleerimisega läbi sumpsi lõikasin selle õnnetu karbi johni küljest lahti ja lisasin kohe priipärast rauda. Millegipärast on toslemkonstruktor leidnud, et silla paigalpidamiseks piisab mõnest sentimeetrist plekist mille vastu puutub ainult üks tala ribi. Lajatasin sinna korraliku rihvelpleki tüki ja panin igaks juhuks veel toe ka taha.
Sillatala mis oli selleks hetkeks sõitnud suht kasinad tunnid oli ka juba kitsamaks kulunud. Siristasin sinna tiba malmi peale. Tala struktuur meenutab kangesti veneaegse kanalisatsioonitoru oma.
Siia sinna siristasin veel rauda juurde ja arvasin, et sai hea.
Lisaks on ülimalt suure mõjuga trakatsi otseliikumisele ka silla asend, väga soovitav asend on traktori pikkiteljega risti. See omakorda pannakse paika õnnetu 3 mm plekist karbi abil mille sees sild toimetab. Karbikene omakorda on raami osa st raami külge keevitatud.
Loomulikult on kõik nimetet sõlmed ümbritseva keskkona meelevallas. Ja ümbritsev keskkond on minu johni tööpiirkonnas igat sorti mehhanismidele äärmiselt ebatervislik. Lugu selles, et maapind koosneb peaasjalikult peenest liivast, mida katab imeõhuke mullasarnane ollus. Sellistes oludes kuluvad kõik üksteise vastu käivad metallosad katstroofilise kiirusega. Olen kuulnud, et mõni mees saab ühtede lõiketeradega läbi kaks aastat ja enam. Oma kogemuse järgi julgen väita, et tegu on ilmselt legendiga Mul peavad hooaja alguses paigaldatud terad vastu poole juulini. Juuliks on nii kulunud, et enam niidust decki alt välja ei puhu. OK teradest hiljem.
Sellie oli siis koht mis peaks sillatala paigal hoidma
Ja see osa plekist (mis peaks olema läikiva osa asemel) hoiab silda risti riistaga.
Lahkamisel tuvastasin ilmselge metalli puuduse. Selleks, et ei peaks tegelema klapireguleerimisega läbi sumpsi lõikasin selle õnnetu karbi johni küljest lahti ja lisasin kohe priipärast rauda. Millegipärast on toslemkonstruktor leidnud, et silla paigalpidamiseks piisab mõnest sentimeetrist plekist mille vastu puutub ainult üks tala ribi. Lajatasin sinna korraliku rihvelpleki tüki ja panin igaks juhuks veel toe ka taha.
Sillatala mis oli selleks hetkeks sõitnud suht kasinad tunnid oli ka juba kitsamaks kulunud. Siristasin sinna tiba malmi peale. Tala struktuur meenutab kangesti veneaegse kanalisatsioonitoru oma.
Siia sinna siristasin veel rauda juurde ja arvasin, et sai hea.
Ära vägista, võta suurm haamer!