[pen.skar]

Suitsuraha 3,80 + aukraadiraha + tööga väljateenitu -- kulud söögile, obmundirovaniele, arvestati kokku ja anti iga kuu leheke. Vahel starsinaa korjas palgapäeval hambapasta, läti saapamäärde, seebi ja elektripirnide heaks poistelt eraldi väikse summa. Samamoodi oli ka uudismaal, ainult seal olid veonormid ilmvõimatud. S.o. ei teeninud essugi ja olime ka alles noored- enamus autodeta.
Stroibatis töötas ka eraisikuid lukkseppadena, autojuhtidena, naisi dispetseritena. Eks nad said tasuvamad otsad oma meestele anda. Me ei pahandanud- neil ikka pered taga. Ja nende auto küljest ei läinud tuleklaaski kaduma. Raketsikute autopargist väiksemat kasvu mehed käisid karbusse, kompressoreid toomas- lasid kapoti endast üle ja tegutsesid. Karauuli astumise järgi rehkendasid õige äratulekumomendi.
Söök oli Moskva lähedal korralik, kui päevalilleõli mekki ei põlanud. Oma sigalast tuli korralik kotletiliha. Vaat leivakääruga laua ülepühkimine söögi järel mu hinge ei mahtunud lõpuni. Kui kokal söök ebaõnnestus, siis hakkasid miskad ja kruusid valusalt kööki lendama. Vist korra kahe poole aasta jooksul juhtus. Ka ilmaasjata- hoopis seatapul oli katsetatud bensiiniga karvavõtmist... Muidu õletuli.
Kohalikud oskasid zakuska heeringa noata neljaks tõmmata. Seda fileerimisnippi ma ka ei saanud selgeks.
Kas hauptvahi (kartsa) teenus kapten Simakini asutuses ka midagi maksis, ei mäleta. Meil omal seda polnud. Kinni ma ei kukkunud, võeti vahest rivi ees paelu maha. Riigipühadel anti juurde- selline liikumine oli neil koguaeg.
Üleüldse helged mälestused- nägin poolt Liitu, sain tundma pea kõiki rahvusi. Maha taheti tõesti vaid korra lüüa. Ei pidand kedagi taga ajama, püssi nühkima ega karauulis käima. Vene keele sain üsna selgeks. Dobele- Severo Kazahstan- Klin- NudolŠarino 1967-1969. Kodus 1.01 1970.