[veljar]

Pikem jutt ja siinkohal OT, .... Tegelikkus on aga teine. Olen küllalt näinud, kuidas ettevõtetes häid spetsialiste mõttetult nöögitakse ja mõnitatakse kuni nad ära lähevad. See on aga täiesti teine teema. 

Ksf! Basilio, see on Eesti suurim õnnetus neh. Mulle on korra konkreetselt öeldud, et olen ÜLEkvalifitseeritud. Kuidas see saab olla võimalik? Sisu selle taga on aga: mistahes ülemus-omanikuhakatis kardab, et mees kes teab, kuidas peab, hakkab seda ka nõudma, et saada maksimaalne tulemus nii töö efektiivsuses kui edasi ka kasumis. Kuid ta tahab ka selle eest saada väärilist palka ja teatud vabadust asju õigesti ajada - see tähendab ka rahalisi vahendeid õigesti kasutada.  
Alati on kõigil hüüdlause: tee ise oma äri! Aga kõik ei taha seda teha ja ka isikuomadused ei kõlba selleks, osadele meeldibki rohkem midagi reaalselt ja oma kätega teha ning kanda "roobasid" peene ülikonna asemel. Enamusel inimestel jääb sitta kanti isikuomadusi puudu heaks ettevõtjaks olemisel. Hea ettevõte ja selle ajutrust koosneb peaaegu alati paljude erinevate inimeste ajudest, kuid tüüpiline on see, et need kes selle tegeliku ettevõtluse üldse võimaldavad, saavad 24/7 nöögitud. 

Mehed, ma proovin natuke teile vastu vaielda. Esindan siis mingilmääral seda teist poolt. Ehk siis noort ülikooli lõpetanud surakat, kes on kontoritööl ja peab ettevõttes vanematele spetsialistidele tööd leidma. 
Kas te kurask kujutate ette kui raske on asju ajada meestega, kelle eluvaated on paljuski pärit NSVL aja lõpust ja Eesti aja algusest? Kes keelduvad meiesuguste noorte kontorirottidega asju ajamast lihtsalt selle pärast et me oleme neist nooremad ja "järelikult ka elukogenumad", kes üritavad igal sammul kuidagi ära panna ja endast jätta mulje kui "päeva päästjatest"? Nii kummaline kui see ka on, olen mina oma põhitöö kõrvale jätnud ja ka mõnele objektile läinud ja midagi remontinud ja paigaldanud, lihstalt sellepärast et nemad ka näeksid et ma päris tehnikavõõras ei ole ja ka olen poisikesest saati tehnikaga tegelenud.  Ja kõik see pull käib lihtsalt sellepärast, et meil normaalne suhtlus oleks. Samuti pean tagama meestele tööd. Aga kui mehed otsustavad et see raha mis ma mingi töö eest kliendilt küsin on liiga väike, või töö neile lihtsalt ei meeldi, hakkavad mind siis igasugu kummaliste tehniliste üksikasjadega peedistama vms takistusi otsima, siis pean mina olema ju see kes kundele häbis silmadega otsa vaatab. Kas lahendus on see, et käin ise vaatan töömaa üle, et hinda kalkuleerida ja mõelda kuidas see töö ära teha, siis saadan töömehed, et nemad näeksid kas nad ikka tahavad seda teha ja kas nad on minuga nõus, siis mõne objekti puhul on see kaks tööpäeva raisus ju.
Igatahes see rahaküsimine ja tööde planeerimine on paljuski muutunud 10a taguse ajaga ja on paljuski ka kummaline ja ebaloogiline. Kuid sellega peab leppima. Ja kui vanad kalad ei taha ise sellega tegeleda, siis võiksid nad usaldada vahel neid noori surakaid ja neid pigem julgustama. Ise ütlen nii, et üksjagu palju käib minu eest läbi selliseid "laia tehnikaalast teadmist nõudvaid" töid ja projekte, mida saaksid realiseerida koos CAD projekteerimist ja müügitegevust jagav noor surakas ja vanakooli tehnikamees. Kuid koostöö nende vahel on keeruline.