[veljar]

Nüüd aga elame ajal, kus 20 aastat vanade teadmistega on vähe peale hakata ja asjad muutuvad iga päevaga.

Lepime ÜHES asjas ette kokku: füüsika- ja üldisemalt LOODUSSEADUSED ei ole ajas muutunud ja ei muutu ka! Teor.meh., tugevusõpetus, matemaatilised arvutused, reaaleluline ehk TESTITUD lõpptulemus jne jäävad IGAVESTI kehtima. 

Mis on tänastel noortel Inseneridel peaaegu et enamusel puudu: reaalne tööoskus ja praktika! See on KOGU ühiskonna suurim viga: meil on ETTEVÕTLUSministrikene, kes pole mitte ühte sekundit ka elus ettevõtlusega tegelenud. Tegelikult on peaaegu kogu see kamp samasugune - teadmisteta broilerid. 
Mis on muutunud, see on nõuded ja materjalid. Muutunud on seadmed. Aga sorry, Te "Noored" ei suuda siiani kõige võimsamate arvutite abil välja arvutada asju, mille vanakoolimehed tegid LÜKATIGA! Te ju ei tea sedagi, misasi on lükati... 

Nõus - on "põlvkondade konflikt" aga seda täietsi loogiliselt aluselt. Ma olin ikka verinoor linnapoiss, "sattusin" maale maameeste keskele ja KOHE pandi ka proovile. Esiteks "sattusin" punaarmeest eemale hoidmisel tisleri õpilaseks - vana Puukoi (kogu Adavere tuuliku mööbel näiteks jms) andis kätte käsisae ja ütles: alustame algusest sest enamus ei oska saagidagi... Ta "pettus" (ei teadnud minu tausta) ja ma sain kohe selliks. Paar arutelu veel ja 19-aastane posiklutt projekteeris ja valmsitas kogu Ahula uusehitisest garaažikompleksi väravad - kestavad siiani, mis veel ees. 
Abiellusime - peopaiga majaperemees, Lenini ordeni kavaler raske maatöö eest,  andis ette leitud kõige jõhkrama saarepaku. Löö katki... Paar sekundit ja halud taga. Ja oligi respekt saavutatud! Tuli välja, et ontlik maatüdruk ei võtnudki omale linnavurlest lupardit  

Lihtsaim näide tänasest igapäevast: targutavad itimehed. Ja siis küsid, et "oled sa kunagi kahendsüsteemis plokkskeemina arvutile arusaadavas keeles ülesannet püstitanud", oled sa üldse teadlik arvuti toimimis- ja loogikapõhimõttest??? Määääääää.... 

Samas on siitsamast foorumist Ksf!'e (nimesid nimetamata), kes on ka verinoored aga reaalelulisi kogemusi ja oskuseid on teistelegi jagada. Lapsest peale Insenerid olnud ja KUI nad peaks nüüd kõrgkoolid läbima ja "kontorirottidest ülemusteks" saama, siis sellised Noored ei alusta reaaleluga tutvumist lolluste suust välja ajamisega... Imetled selliseid tegelasi! 

Kes vanakoolimeestest veel mäletab, mis oli üks esimesi töid metallitöötlemise algõppes: aja peale metallitükist mutrivõtme välja VIILIMINE! Anti kruustangid, tükk terast, rauasaag, viil ja suppler ning pidid tegema näiteks nr.19 võtme ehk siis originaali järgi kloonima. 
"Tulevasele ehitusinsenerile" ehk vanasti potsensiaalsele taluPEREMEHELE on esimeseks tööks toimiva lüpsipingi tegemine. Isa (absoluutne tipp-Insener) andis "käsu", materjalid ja tööriistad... ning minu pink on siiani kui tuliuus ka peale 35 aastat rasket kasutust. Saag, kirves, höövel, puur, vasar ja naelad. Materjaliks jupike 2-tollist laia prussi ja kasepuust haakrik-kalakast. Teen millaski siis spetsiaalse pildi - polegi sellist  Siis tuleb teha redel, siis juba kirvevars, siis teed esimese onni, järgmise teed puu otsa ja nii see oskus tulebki, kuni TPIni välja  Ehk asjad on saanud PIISAVALT tugevad, et pole surnuks kukkunud... Ehk se ongi see "praktika ja elukogemus", millest ei taha "noored" tihtipeale aru saada. 
Põhjemndamatu vingumine, pahatahtlikkus jms on hoopis teine teema. Ja mõnikord on lihtsalt probleemiks isiksuste iseloomuomadused, oskamatus mõtteid selgelt väljendada ja ka õpetamise oskuse puudumine. Viimane on ka tohutult tähtis... nagu ka õppimise oskus! 
Soomlastel on selle (omal nahal kogetu) kohta hea kõnekäänd: "Mida me sellest õppisime??? Ei yhtään mitään..." Kindlasti on ka meil eestlastel väga tihti sama probleem ja kõneks oleval juhul "mõlemal osapoolel". 

Milleni tahtsingi jõuda...

Loodusseadused peaksid vist tõesti veel samad olema ja ülikoolilõpetanud insener on nendega isegi enamvähem kursis. Lihtsalt nende mõistlik rakendamine tuleb läbi kogemuste... Btw esimene asi mis ülikoolis õpetatakse, et supler ja vint ei käi tehnikamehe sõnavarasse....

Vastulausena võin öelda, et meil on üksjagu spetsialiste, kes teavad kõige paremini, et asi ei toimi, ja neil on nägemus, kuidas asi võiks toimida. Aga kui reaalseid nõuandeid vaja on, siis on lausete formuleerimine keerukas ja mõtted mis välja tulevad on üksjagu naiivsed ja algavad sõnaga "peaks".

Hea näide jällegi millega vanad mehed ei taha leppida- Praeguse aja insener ei hakka kunagi teadma mis on lükati- selle jaoks on kultuuriajaloolased. Samuti arvutisüsteemi toimimispõhimõtet- selle jaoks on IT buss. Kurb aga tõsi. Üha rohkem spetsialiseerutakse. Üldjuhul on aga nii, et  see äsja koolilõpetanud "määgija" peab välja mõtlema seadme, selle valmis projekteerima, tehnoloogia välja mõtlema, detailid tellima, spetsialistidele kandikul kätte viima, tähtajad paika panema ja kõige sellega kuskile ISO-sse või LEANi ka mahtuma, millepeale spetsialist vaatab et midagi ta seal arvutis istub ja lükatit ta kasutada ei oska ja eks ka see lüpsipink jääks temast tegemata... 

Meil on 50 aastaseid spetsialiste kes keelduvad ennast tänapäevaste tootmissüsteemidega ja põhimõtetega kurssi viimast. Räägivadki oma ilusaid noorpõlve lugusid lüpsipinkidest ja naelakastidest ja et "nii on alati olnud ja peab edasi ka olema" ja puistatakse muid fundamentaalusi ja räägitakse kogemustest, millest praegu enam mingit kasu ei ole. Aga nad ei lahenda absoluutselt mitte midagi. Aga töö on vaja ära teha. Ja seda peavadki need noored tegema, sest kedagi võtta ei ole ja neil ei jäägi aega asju läbi proovida ja kogemusi saada. 

Ehk siis katsuge aru saada, et oma mõni noor mees võib oma inseneritöös äärmiselt pädev olla, kuigi autoratast kutsub vahetama autoabi ja kirvel ja rehal vahet ei tee. Elu ongi selline.

Lõpuosaga nõustun igati. Kõik taandub lõpuks isikuomadustele. Üksteist täiendades ei oleks elul midagi viga ja kõik sujuks ja kõigil oleks tööd. Aga kurask... ei saa ju, sest kõik tahavad alati staarid olla