[veljar]

Sõnad on ilusti ritta pandud. Kõik teised on süüdi või lollid. Mis kooli ja kas ka enne 2000 a. lõpetanud kõrgelt austatud insener on?

Kui mind silmas pead, siis mind ei austa keegi, insener ma ei ole ja endameelest kedagi ei süüdista. Kõrvaltvaatajana proovin üksnes oma silmaringile põhinedes hinnata asjade olemust, et miks vanemat spetsialisti enam nii kõrgelt ei hinnata. Loomulikult minu nägemus võib täiesti vale olla.

PlyVal64
veljar



Ehk siis katsuge aru saada, et  mõni noor mees võib oma inseneritöös äärmiselt pädev olla, kuigi autoratast kutsub vahetama autoabi ja kirvel ja rehal vahet ei tee. Elu ongi selline.

Jah, tänapäeval on kitsas spetsialiseerumine moes ja tänapäeva spetsid ehk ei pea teadma, mis on arvutuslükati või ei pea teadma kirve ja reha vahet, aga siiski võiks. Sest need on elementaarsed teadmised, mille omandamiseks pole vaja tohutult aega ning kõrgkoole, asi taandub lihtsalt silmaringile ja huvile ümbritseva suhtes.
Ja respekti osas kitsas silmaring muidugi kasuks ei tule.

Meil on tundub praegugi olema palju kitsa eriala omandanud spetse, kes elavad omas mullis ja ei taha kuidagi aru saada, et maailm on palju laiem, kui nende kitsast pilust paistab. Nõuka ajal oli tavaks saata mõningaid tegelasi tootvale tööle, et uuesti maailmapilt paika nihkuks, seda võiks tänapäevalgi rakendada..

Ja kui mul on valida, siis eelistan iga kell laiema silmaringiga spetsi, on lihtsam suhelda.

Nõustun igati. Hea näide sellest on, et näiteks igasugu ehitus ja masinaehitus projekteerijad, kelle puhul on kohe tunda, kui nad ise on reaalse tööga ka kokku puutunud. Vigu on vähem ja asjadest saavad ka paremini aru.
Ise tahtsin jõuda selleni, et paraku jah, reaalse töökogemusega noori tuleb ülikoolist liiga vähe peale ja praeguse asjade kulgemise järgi asi kindlasti ei parane. Mingid ristsuunalist töökohtadevahetust samuti arvatavasti väga toimuma ei hakka. Ehk antud olukorraga tuleb lihtsalt leppida. Neile vendadele oleks tarvis kiiresti reaalne elu selgeks teha ja siin võiksid rolli mängida need kogenud spetsialistid, kes võiksid lähtuda ikkagi selle õpipoisi tegelikest vajadustest, mitte ei hakkaks käega vastu rinda tagudes neile töökasvatust tegema.

Üks asi veel nende vanade spetsialistidega. Olen üksjagu siit ja sealt nuusutanud natuke, kuidas riik oma innovatsioonipoliitikaid püüab rakendada ja sundida ettevõtteid seda oma toodangut tegema. Pean tunnistama, et riigiametnike koridorides ollakse igati valmis meie ettevõtteid toetama, kuna aga seal on paraku reaalse tööstustaustata sotsharidusega tegelasi, siis nemad ei oska lihtsalt pakkuda midagi. Neil oleks vaja, et keegi neile kandikul asja ette tooks, mille kohta nemad bürokraatia siis läbi suruks. 
Eesti toote kohta- Tänased noored konstruktorid pigem ei mõtle suuri ja keerulisi tehnilisi asju välja. Nad kardavad suuri ja neil ei ole kogemusi. Samas tean isiklikult aastakümnetepikkuse töökogemusega tehnikamehi, kes sisuliselt puusalt tulistaksid keerulisi mahukaid tehnilisi seadmeid välja. Aga nemad ei näe, et neil seadmetel mingi turgu võiks olla. 
Ehk vanemad tehnikamehed- ärge istuge oma teadmistega kibestunult nurgas ja mõtlete et maailm on selliseks muutunud, kus teil kohta ei ole.
Paljudel teist on veel rakendatavaid ideid, mille eest keegi oleks valmis raha maksma. Kui tänapäeva bürokraatiast midagi arusaamatuks jääb, siis võtke mõnel asjaga kursis oleval noorel surakal natist kinni ja see aitab kaasa...