17-04-2016, 09:38 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-04-2016, 13:58 PM ja muutjaks oli v6sa.)
Ma pole küll põllumees, aga ehk lubatakse siiski piiksatada...
Vale, paarisaja aasta (või veidi varem) hoolika tööga võiks külvikihist vana varu ära kulutada ja siis jääb vaid eelmise sügise värske saak "hoolika" naabri põllult.
Või "rohestamisvööndist"...
Põhimõtteliselt lähened asjale õigesti: Üks KORRALIK künd ja sellele järgi PINDMINE harimine. Nugaäke on hea asi selleks. Kevadel iga 8-10 (sõltub temperatuurist), sügisel 14-20 päeva järel. Hiljemalt siis, kui suurimad umbrohud on KAHES lehes. Kui kasvatab kolmanda välja, oled hiljaks jäänud
Arvesta seda, et nugaäke hakkab õigesti tööle kiiruselt 8 km/h. Mida kiiremini sõita saad, seda paremat tööd teeb.
Taimed kasvavad juba +2 alates, kuigi kokkuleppeliselt loetakse vegetasiooni "ametlikuks" alguseks +5. Kasuta ära aega, mida loodus Sulle annab: ela umbrohule seljas pidevalt ja lõpuks kurnad ära. Viiekümne aastaga võiks tulemust näha olema hakata.
Viljavaheldus on väga oluline. Eriti ristõieliste kasvatamisel tuleb eelvilju jälgida. Räpina rahvalt on selleteemalisi kirjutisi natuke tulnud, uuri neid.
Keemiat tasub kasutada talvituvate ja mitmeaastaste umbrohtude vastu. Kõige suurem oht on jääda kasutamisega hiljaks. Puju näituseks irvitab herbitsiidi üle, kui se anda 10 päeva hiljem (siis, kui hakkab taimikust välja paistma). Ladva tõmbab kõverasse, aga idanemisvõime säilub. Üks puju võib aga anda tuhandeid seemneid .
Robotiseeritud taimevaheharijad (näituseks Robocrop ) on ilmselt liig kallid, kuid piisavalt hoolika "adrapoisi" leidmisel saab ka käsitööna hea tulemuse:
https://www.youtube.com/watch?v=k_R-fTC7uYk
Kitkumisest tõhusamat meetodit aga pole leiutatud. Abivahendeid selleks aga küll:
https://www.youtube.com/watch?v=mEaP7wxor50
(17-04-2016, 07:49 AM)maisalup Kirjutas: ...
kuid täitsa vabaks sellest ikka ei saa.
Vale, paarisaja aasta (või veidi varem) hoolika tööga võiks külvikihist vana varu ära kulutada ja siis jääb vaid eelmise sügise värske saak "hoolika" naabri põllult.
Või "rohestamisvööndist"...Põhimõtteliselt lähened asjale õigesti: Üks KORRALIK künd ja sellele järgi PINDMINE harimine. Nugaäke on hea asi selleks. Kevadel iga 8-10 (sõltub temperatuurist), sügisel 14-20 päeva järel. Hiljemalt siis, kui suurimad umbrohud on KAHES lehes. Kui kasvatab kolmanda välja, oled hiljaks jäänud
Arvesta seda, et nugaäke hakkab õigesti tööle kiiruselt 8 km/h. Mida kiiremini sõita saad, seda paremat tööd teeb. Taimed kasvavad juba +2 alates, kuigi kokkuleppeliselt loetakse vegetasiooni "ametlikuks" alguseks +5. Kasuta ära aega, mida loodus Sulle annab: ela umbrohule seljas pidevalt ja lõpuks kurnad ära. Viiekümne aastaga võiks tulemust näha olema hakata.
Viljavaheldus on väga oluline. Eriti ristõieliste kasvatamisel tuleb eelvilju jälgida. Räpina rahvalt on selleteemalisi kirjutisi natuke tulnud, uuri neid.
Keemiat tasub kasutada talvituvate ja mitmeaastaste umbrohtude vastu. Kõige suurem oht on jääda kasutamisega hiljaks. Puju näituseks irvitab herbitsiidi üle, kui se anda 10 päeva hiljem (siis, kui hakkab taimikust välja paistma). Ladva tõmbab kõverasse, aga idanemisvõime säilub. Üks puju võib aga anda tuhandeid seemneid
.Robotiseeritud taimevaheharijad (näituseks Robocrop ) on ilmselt liig kallid, kuid piisavalt hoolika "adrapoisi" leidmisel saab ka käsitööna hea tulemuse:
https://www.youtube.com/watch?v=k_R-fTC7uYk
Kitkumisest tõhusamat meetodit aga pole leiutatud. Abivahendeid selleks aga küll:
https://www.youtube.com/watch?v=mEaP7wxor50