[valdo]

> aga kas ma tohin ka ketti diislis pesta seda eelnevalt
> kuumutades??

Mida annab (tavalise rullpuks)keti pesemine diislis koos selle kuumutamisega?

Pesemise idee diiselkütuses/bensiinis/petroolis on puhastada sodi (sh abrasiivset sodi) saanud kett vanast õlist koos selle sisse kinni jäänud sodiosakestega. Minu arvates ei ole vahet, kas seda teha toatemperatuuril või kuumemal ketil, v.a. asjaolu, et igasuguse kuuma või kuumutatud asja kokkupuutumine plahvatusohtlike vedelikega võib teatud tingimustel olla üsnagi ohtlik.

Kuumutamine (loe: määrdes keetmine) on järgmine tööoperatsioon, mis järgneb keti pesemisele. Määrdes keetmise idee on viia konsistentne ja paks määre sedavõrd vedelasse olekusse, et see valguks keti liikuvate osade vahele, kuhu seda (erinevalt nt kuul- ja rull-laagritest) seda miski pulga ega muu odjamusega ei õnnestu toppida. Kaasajal ma olen kuulnud, et kette küll enam eriti ei keedeta, vaid õlitatakse vedela õliga. Viimasel on omadus aga ketilülide vahelt vaikselt ekspluatatsioonis ära kaduda, erinevalt konsistentsest määrdest. Seetõttu eelistan mina siiski määrdes keetmist.

Samas ei ole tugevalt sodi saanud ketti võimalik sodist puhta saada niiviisi, et pestakse/eemaldatakse vaid sodi ilma õlita. Pesemise tulemus on ikkagi nii õlist kui ka määrdest puhastatud kett, mis kulub ilma määrimata kasutusele võttes samavõrd ja isegi rohkem kui mustuseosakesi saanud määrdega kett.

Ka ise olen tegelikult kettide keetimisi üsna harva (vaid mõned korrad) ette võtnud ja seda siis, kui olen tahtnud uunikumile jätta algse keti, kuid see on olnud kas totaalroostes või on saanud õline kett suurel hulgal abrasiivsodi, mida on kahju jätta ketti kulutama.