Peaülekande keti vastupidavus
#12

Kui on tehase \"tavott\" ja asi ei ole saanud mulda, liivapuru ega muud metalli kulutavat sodi (st olnud paberis), siis ära pese ketti. Võid sinna miskit ketiõli vms lisaks lasta. Kui siiski on karta, et vana määre enam hästi ei õlita (solidoolil nt on omadus aja, päikese ja õhu käes tahkestuda), võib ketti siiski enne ekspluatatsiooni keeta uue määrde sees. Pesemisel on aga alati siis suurem mõte, kui sealt on miskit kahjulikku sodi välja vaja viia.

Aga kui kett juba miskis asjas (petroolis etc) läbi pesta, siis tuleks ta minu arvates igal juhul määrdes üle keeta, sest igasugune \"lödistamine\" on viinud koos sodiga ka kogu määrde ära viimase kui pilu vahelt. Määrimata kett kulub aga kasutuses üliruttu ja keti korral on ülioluline on määrde olemasolu mitte niivõrd välispinnal, kui just liikuvate osade vahelistes väikestes piludes.

Pestud aga veel määrimata ketil oleks mõistlik kontrollida lisaks veel defekte ja väljavenitatust. Defektide all mõtlen ma lülide pragusid ja deformatsioone, mis on on just peale puhtakspesemist hästi näha. Väljavenitatuse osas kehtib \"vana hea\" rullpuksketi valem - kui kett panna ca neljakümnehambalise hammasratta peale (jalgrattal esimene, mootorrattal tagumine) ja püüda keskelt ketti hammasratta hammaste otsast \"üles tõsta\", siis ei tohi kett tõusta niipalju, et hambad jääksid terves kõrguses näha. Suurte kiiruste ja koormuste all töötavate mootorrtattakettide korral oleks mõtet juba veidi varem kett vahetada.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme septembris avatud L,P 11-18
Vasta


Sõnumeid selles teemas
Peaülekande keti vastupidavus - Autor: kolmpool - 29-03-2004, 01:09 AM



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne