[valdo]

Kas nende rattaraamidega kunagi midagi juhtuma ka hakkab? 

Sesmõttes, et keegi võtab ja nühib vana värvi maha ja paneb kahvlid, jooksud külge, kroomib lenksud ja sadulapostid ära, laseb uued klepsud teha ja see asi hakkab sõitma?
Või käibki nendega asi nii, et tassitakse pööningult õue, tehakse pilti ja siis tassitakse jälle tagasi. Ja nii nad on ja jäävad.

Ka siis, kui need raamid jäävadki jäänusteks, nii nagu nad on,  on sealt saadud teabel ikkagi tohutu väärtus jalgratta ajaloo jaoks. Kui nad seisavad uurimata kusagil koli hulgas, siis see teave tehnikaajaloo kohta huvilisteni ei jõua.

Ehk siis mida rohkem seda teavet liigub, seda täpsema Eesti jalgratta-asjanduse ajaloo saab koostada (mis on meie muuseumi üks missioone).

Ja kui seda ajalooteavet juba palju koguneb, siis miks mitte... saab lõppude-lõpuks ühe sellise ka taastada algsele lähedasel kujul. See oleks eriti vahva, kui see kunagi (mõne, mõnekümne, mõnesaja aasta pärast) juhtuks

Ärem unustagem, et jalgrattatööstus on osake Eesti tööstuse ja tehnikakultuuri ajaloost.