[kr8nik]

Siin eespool kisub jutt päris nukraks. Eks ta ole õige küll, aga ega see pisarate valamine asja vist eriti ei muuda. Ajaratas käib omasoodu.
Mul endal on juba nii palju vanust, et minu poisipõlve ajal sain veel maal vanaema juures lehmi-lambaid karjamaale ja tagasi koju ajada, vikatiga heina niita ja kartulivagude vahel maltsasid kiskuda sigadele ette. Ja meenutan neid aegu kui midagi unikaalset. Tänapäeval puudub lõviosal inimestest selline kogemus.
Seda aega enam tagasi ei pööra, kui väga ka ei tahaks. Mõnikord räägin oma lastele enda lapsepõlvest, nende jaoks on see nagu muinasjutufilm. Ma olen oma elus kogenud midagi väga-väga erilist ja ilusat...