[41Degree]

Üks põhjus,miks väiketalud kaovad ongi selles,et inimeste ränka tööd ja panust ei väärtustata ja see paneb asja paika.

Tõepoolest, ei väärtustata inimeste ränka tööd ning mul tekib küsimus, et miks peakski väärtustama, vabandust väljenduse pärast, rumalat tööd?

Sellega on vist kõik nõus, et piltlikult öeldes käsitsi kartuleid kõblates tuleb üks mugul toidulauale märksa kallimalt kui suurtaluniku mehhaniseeritud kasvatusest. Kes ja, mis veel tähtsam, miks peaks kinni maksma väiketaluniku ebaefektiivsuse?

Ilmselgelt tuleb esimeseks vastuseks "nemad" ehk riik. Kas sotsiaalse aspekti pärast? Paraku on märksa mõistlikum toetada talupidamisega hakkama mitte saanud tegelase ümberõpet ning ta hoopis suurtaluniku traktorit juhtima/remontima panna. Riigikaitseline osa? Noh, see on juba omaette teema, aga paraku ei ole mul eriti usku sellesse, et moodsas sõjas võiks kaalukeeleks saada klassikaline metsavendlus ning selles plaanis tundub siiski mõistlikum julgeoleku tagamiseks investeerida välisministrisse, EKV-EKL-i ja diplomaatidesse. Ning just selle pärast, et see on minu meelest efektiivsem niigi napi raha paigutus kui oleks selle summa kõikide väiketalunike vahel laiali määrimine ja lootmine, et küll nad siis oma poisid ära toidavad, kui vastane juba suuremad linnad ära on võtnud.

Okei, aga mis siis saama peaks nendest väikestest toredatest maalappidest, kus on peal mõni kena talumaja, võib-olla ka ait ja saun? Kui sinna satub paiknema mõni, kelle põhisissetulek ei tule üldsegi mitte õunte või lehmade kasvatamisest, vaid tegemist on näiteks IT-mehega, arhitektiga vms, siis ei ole minu arvates küll mõistlik tema poole kuidagi viltu vaadata ja näidata näpuga, et "see pole nüüd küll kellegi õige maainimene, kui teda ei näe hommikust õhtuni vikatiga heina niitmas". Paraku toob eespool nimetatud isik üldjuhul lõppkokkuvõttes Eestisse tervikuna rohkem raha sisse kui seesama talumees, kes seal enne elas ja kelle talupidamine kasumlikuks ei osutunud.

Ja siis otsustab linnast maale kolinud tegelane ikkagi, et õiges maa- ja talukohas peaks ikkagi oma porgandipeenar olema. Kiire arvutus näitab, et oma pere vajaduse peaks neljast vaost kätte saama, aga no heakene küll, kui juba tegemiseks läheb, siis paneme kuus vagu, äkki keegi tahab veel. Selle tulemusena on vanas kohas jällegi porgandid maas, kuid siis ei ole väikepõllupidamine enam ellujäämise, vaid pigem hobi küsimus. Ja on tore, kui see hobi midagi sisse ka toob, kuid kui juhtub halb aasta olema, siis ei jää selle pärast veel elektriarved maksmata...

Aga see on ju tegelikult majandusteooriate aabitsajutt: paremini elavad need, kelle tegutsemine tekitab suuremat lisandväärtust. Kõik vist teavad näidet harjade tegemisest ja harjategemismasina tegemisest...