28-08-2016, 19:57 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-08-2016, 20:07 PM ja muutjaks oli Provoker23.)
mina pole suutnud 10a midagi väga asjalikku välja mõelda millega maal tegeleda kus pole piisavalt tööjõudu ega ka tootmismaad. Ise selle sama aja olen linnas tööinimese leiba maitsenud ning elu üle kurta ei saa, kuigi tahaks ikkagi kunagi nn täiskohaga maal midagi toota. Vahet pole kas põllumajandussaadusi või miskit muud, peamine, et töö käiks. Seni on proovitud nii kartulikasvatust kui ka kapsakasvatust viimased 5a. Selle aastaga on muidugi jokk ka sellekoha pealt, sest kevadel põud ei lasknud taimedel kasvama minna ning sügisene vihm ei lase senini põllule ja selle suve kapsa sissetulek on hetkel täpselt 2,5€ naabrinaise käest. Mis tähendab mulle hetkeseisuga hävingut ~2000€. Kui puhvrit ei ole, siis ongi nn väiketootja käpuli ja miskit pole teha. Antud hetkel muidugi käib kogu põllumajandustegevus tegelikult ainult selleks, et mul vanematel midagi teha oleks maal. Nagu alguses sai mainitud, on tööinimesena linnas suhteliselt OK olukord ning millestki otseselt puudust tundma ei pea.
Sel aastal on kaardid küüslaugule minemas. Kokku on maad kasutada ~10-12ha millest koguaeg on olnud suurem osa söötis või naabertalunikule välja renditud. Küüslauk sellepärast, et puht füüsiliselt ei pea meeletuid tonne tõstma selleks, et suvega paartuhat eurot teenida. Vanemad on mul pensionärid ning sellise sissetulekuga elaksid nad oluliselt paremini ära kui riigipoolse piskuga millest piisab sisuliselt söögirahaks ainult. Kapsa puhul tähendas see senimaani käsitsi ~40t liigutamist kottidesse pakituna. Küüslauguga kogused väiksemad ning kilohind kordades suurem.
Kõige rohkem eelnevatest postitustest olen nõus väitega, et väiketootjatel praktiliselt puudub igasugune koostöö. Juba liigutan ka peas plaani hakata otsima mõttekaaslasi/küüslagukasvatajaid kellega ühistegevuse plusse ja miinuseid kaaluda. Statistika järgi on pool eestis tarbitavast küüslaugust sisseostetud ja minu isiklik arvamus on selline, et lihtsalt väiketootjat ei võeta üheski tõsiseltvõetavas turustuskanalis isegi jutule kuna ei suudeta tagada piisavat varustatust. Pean siin silmas poekette. Hulgifirmadele müües saab rasketöö tegija lõpptarbija hinnast heal juhul kolmandiku kätte. Ühiselt tegutsedes oleks see võimalik.
Teine külg mis aitaks paljudel kaasa on vajalike seadmete muretsemine. Uurisin sel aastal palju maksab küüslaukude harjamismasin. Kui mul plaan näebki ette ainult 1-2t saagi kasvatamist siis mismoodi peaks väiketootja suutma muretseda masina mis maksab maksudega üle 4000€. Kõige pulllim asjajuures on see, et reaalselt laseks sellinemasin 2t läbi vähem kui poole päevaga. Ülejäänud aja seisaks tühja. Ühistegevus aitaks ka siinkohal palju kaasa töö efektiivsemaks muutmise kohapealt.
Veelgi enam tuleks kõigile kasuks kui kasvatajad saaksid oma kogemusi vahetada mitte ei oleks igaüks ainult enda eest väljas ning nn ärisaladused on A ja O.
Kui kellelgi on sarnased mõtted ja huvid siis võtke julgelt ühendust. Tegutsen Tartu ja Jõgevamaal, aga ühistegevuseks on terve eesti oma suuruselt paras konnatiik niiet peaks hakkama saama.
Sel aastal on kaardid küüslaugule minemas. Kokku on maad kasutada ~10-12ha millest koguaeg on olnud suurem osa söötis või naabertalunikule välja renditud. Küüslauk sellepärast, et puht füüsiliselt ei pea meeletuid tonne tõstma selleks, et suvega paartuhat eurot teenida. Vanemad on mul pensionärid ning sellise sissetulekuga elaksid nad oluliselt paremini ära kui riigipoolse piskuga millest piisab sisuliselt söögirahaks ainult. Kapsa puhul tähendas see senimaani käsitsi ~40t liigutamist kottidesse pakituna. Küüslauguga kogused väiksemad ning kilohind kordades suurem.
Kõige rohkem eelnevatest postitustest olen nõus väitega, et väiketootjatel praktiliselt puudub igasugune koostöö. Juba liigutan ka peas plaani hakata otsima mõttekaaslasi/küüslagukasvatajaid kellega ühistegevuse plusse ja miinuseid kaaluda. Statistika järgi on pool eestis tarbitavast küüslaugust sisseostetud ja minu isiklik arvamus on selline, et lihtsalt väiketootjat ei võeta üheski tõsiseltvõetavas turustuskanalis isegi jutule kuna ei suudeta tagada piisavat varustatust. Pean siin silmas poekette. Hulgifirmadele müües saab rasketöö tegija lõpptarbija hinnast heal juhul kolmandiku kätte. Ühiselt tegutsedes oleks see võimalik.
Teine külg mis aitaks paljudel kaasa on vajalike seadmete muretsemine. Uurisin sel aastal palju maksab küüslaukude harjamismasin. Kui mul plaan näebki ette ainult 1-2t saagi kasvatamist siis mismoodi peaks väiketootja suutma muretseda masina mis maksab maksudega üle 4000€. Kõige pulllim asjajuures on see, et reaalselt laseks sellinemasin 2t läbi vähem kui poole päevaga. Ülejäänud aja seisaks tühja. Ühistegevus aitaks ka siinkohal palju kaasa töö efektiivsemaks muutmise kohapealt.
Veelgi enam tuleks kõigile kasuks kui kasvatajad saaksid oma kogemusi vahetada mitte ei oleks igaüks ainult enda eest väljas ning nn ärisaladused on A ja O.
Kui kellelgi on sarnased mõtted ja huvid siis võtke julgelt ühendust. Tegutsen Tartu ja Jõgevamaal, aga ühistegevuseks on terve eesti oma suuruselt paras konnatiik niiet peaks hakkama saama.