[mihkelr]

Meil perel oli ka nö. see väiketalupidamine. Põllumaad ligi 20 ha, 10-15 pealine veisekari, lisaks veel sead,kanad ja pardid. Pidevalt oli suhtumine, et ehk ükskord hakkavad lehmad nö. paremini lüpsma, aga no ei hakanud. Üritati selle sajandi algusaastateni, kuni lõpuks ära lõpetati, huvitaval kombel lehmad hakkasid paremini lüpsma siis, kui neid enam ei olnud. Tagantjärgi mõeldes kadus selle rügamise peale isa ja ka tõenäoliselt kadunud vanavanemate tervis ja tulu ei kuskilt.
Praeguseks põllumaad kõik renti antud, laut seisab tühjana, tehnika roostetab ja vajub maasse, aga elu kuidagi poole muretum. 
Tulevikus laudast saab tõenäoliselt töökoda, toidukraami toodab nii palju, et endale piisaks, tehnikast hoiab ka nii palju alles, et vajalikud asjad tehtud saaks. 
Olen siis mõelnud ka, et mis siis ära tasuks? Küüslauk? Seemne/õlikanep? Vahepeal mõtlesin isegi väikse pruulikoja peale, aga liialt jändamist. Väike mõte on tsillipiparde kasvatamine, aga kahjuks nendegi turg väga pisike, tüüpilise Eestlase maitsemeel muud maitseid peale musta pipra ja soola väga ei tunnista. Kooli ajal sai mõeldud, et kuna erialaks metsandus, siis võiks ju pisikese saekaatri võtta või halumasina, aga tundub seegi pigem oma lõbuks töötamine. 
Pikemas perspektiivis tundub ikkagi mõistlik minna palgatööle ja nö. talu siis pidada hobi korras nö. oma lõbuks. Selline vähemalt minu arvamus.