10-09-2016, 21:12 PM
Enda töökohas kõige uuema hooldeautona lahingus nüüd mõnda aega juba uus Transit. Hooldemasin reeglina täielikult koormatud ja pole ime kui nende kaubikute kaal teinekord arvestatavalt ülekaalus on.
Esialgsed muljed võrreldes eelkäijatega on pigem negatiivsed.
Eelmine masin samade juhtide käes oli Fiat Ducato Maxi 2,8 aastast 2005.
Uus Ford võrreldes vana Fiatiga(mis seni pisut roosteussi poolt puretuna rõõmsalt edasi sõidab) siis;
- kong laiuses märgatavalt kitsam(pikkust ja kõrgust ei võrdle kuna neid andis tollal ja annab täna väga erinevaid tellida)
- vedrustus häirivalt pehme ja rööbe kitsam, auto kõigub ja õõtsub nagu vana meremeeste auto volvo 240. Sama varustuse all vajus masin märksa rohkem maa ligi kui Ducato.
- 2,2-ne mootor vaatamatta oma 155 hj ja 360 Nm võrreldes vana 2,8-se 128 hj ja 300 Nm mannetu. Madala otsa moment puudulik, kui rataste veeretakistus kehvemal pinnasel natukenegi suurem siis arvestatavalt pöördesse ajamatta kohalt ära naljalt liikuda ei taha. Siduri kärsakas tavaline asi kui masinat vaja pisutki raskemates oludes manööverdada. Kiirendus ja kiirusomadused ka just rahuloluks põhjust ei anna. Püüa neid pöördeid hoida mis vahemikus tahad, ei paista neid hobuseid ja njuutoneid kapoti all olema. No võib olla et on nad kusagil heinamaal seni silkamas.
- salong on märksa sõiduautolikum ja üldjoones mugavam kui vanematel masinatel, aga ka siin ei saa kriitikatta hakkama. Sidurit vajutades nr 45 turvajalatsiga peab hoolega jala asendit valima, et jalats kuskile ei hõõruks ega takerduks. Jämedad A-piilarid ja keset klaasi ülaosa olev konsool häirivad väljavaadet arvestatavalt. See viimane eriti pikemal juhil.
Positiivsest küljest on salongis rohkelt panipaiku ja nutiseadmete jms kasutamist hõlbustavaid pistikuid jms. Baasvarustuses lisad mida vanematele masinatele unistadagi ei osanud.
Hooldusvälp 50 000 km tekitab kahtlusi, eriti kuna meil mitu masinat millel sama tootja 2,2 tehase soovitatud 40 000 km välbaga hooldustes käinud ja mootor 200 000 peal juba kaheldava tervisega.
Eks saab siis kogemusi jagada kuidas masin ennast pikemas perspektiivis ülal peab.
Esialgsed muljed võrreldes eelkäijatega on pigem negatiivsed.
Eelmine masin samade juhtide käes oli Fiat Ducato Maxi 2,8 aastast 2005.
Uus Ford võrreldes vana Fiatiga(mis seni pisut roosteussi poolt puretuna rõõmsalt edasi sõidab) siis;
- kong laiuses märgatavalt kitsam(pikkust ja kõrgust ei võrdle kuna neid andis tollal ja annab täna väga erinevaid tellida)
- vedrustus häirivalt pehme ja rööbe kitsam, auto kõigub ja õõtsub nagu vana meremeeste auto volvo 240. Sama varustuse all vajus masin märksa rohkem maa ligi kui Ducato.
- 2,2-ne mootor vaatamatta oma 155 hj ja 360 Nm võrreldes vana 2,8-se 128 hj ja 300 Nm mannetu. Madala otsa moment puudulik, kui rataste veeretakistus kehvemal pinnasel natukenegi suurem siis arvestatavalt pöördesse ajamatta kohalt ära naljalt liikuda ei taha. Siduri kärsakas tavaline asi kui masinat vaja pisutki raskemates oludes manööverdada. Kiirendus ja kiirusomadused ka just rahuloluks põhjust ei anna. Püüa neid pöördeid hoida mis vahemikus tahad, ei paista neid hobuseid ja njuutoneid kapoti all olema. No võib olla et on nad kusagil heinamaal seni silkamas.
- salong on märksa sõiduautolikum ja üldjoones mugavam kui vanematel masinatel, aga ka siin ei saa kriitikatta hakkama. Sidurit vajutades nr 45 turvajalatsiga peab hoolega jala asendit valima, et jalats kuskile ei hõõruks ega takerduks. Jämedad A-piilarid ja keset klaasi ülaosa olev konsool häirivad väljavaadet arvestatavalt. See viimane eriti pikemal juhil.
Positiivsest küljest on salongis rohkelt panipaiku ja nutiseadmete jms kasutamist hõlbustavaid pistikuid jms. Baasvarustuses lisad mida vanematele masinatele unistadagi ei osanud.
Hooldusvälp 50 000 km tekitab kahtlusi, eriti kuna meil mitu masinat millel sama tootja 2,2 tehase soovitatud 40 000 km välbaga hooldustes käinud ja mootor 200 000 peal juba kaheldava tervisega.
Eks saab siis kogemusi jagada kuidas masin ennast pikemas perspektiivis ülal peab.