[IIIFFFAR]

isa lendas arctic cat zr440 ga nii,et saapad jäid saani peale..
ja peale seda ta enam selle masina selga ei istu

Tjahh, kui kelkudest juttu, siis sai kah eelmisel talvel kõvasti lustida. Käisin minagi pisut paarutamas,LYNX kelguga õhtupimeduse varjus. Sihuke koht kus maantee kõrval jalgrattatee, sääl kahe tee vahel siis sõitsin, kuna kummalgi pool oli lumi kenasti ära lükatud aga veolint vajab niiskusega määrimist. Sääl vahepeal aga kohev lumi oli, natukene nõlvapealne, sõitsin siis miski 80-90km/h. Nõlvak aga vahepeal järsemaks muutus, kelk viltu ja pidi kogu aeg raskust vastu hoidma, et otsekursil püsiks. Kui siis sel kiirusel laternapost u. 15 lenksust kaugemal mööda viuhahtas, võttis junni natuke jahedaks. Mõtlesin rattateele tagasi keerata aga nõlvak juba päris järsk ja saha lükatud lumevall peale selle, ei julend sinna peale sõita, et äkki läheb kummuli. Eespool nägin ristuvat teed, vaatsin mina- see just sobiv koht kõrvale keerata. Keerasingi aga hämaras ei näinud eemalt, just sinna nurka oli sahaga õige uhke lumehunnik kokku lükatud. Säält mina siis uhkesti hoogu sain ja ilusa hüppega üle kõnnitee lendasin, õnneks oli teisel pool ka tõusev künkanõlv, sinna võttis kelk hoo maha, sest lendamise päält kukkusin ise küüdist ning jalg jäi kuskile raua vahele kinni, mõned meetrid ainult lohisesin järele, siis jäi see krempel seisma. Istusin seal siis ja kiskusin rahustuseks suitsu, siis kimasin teed mööda edasi. Üksjagu ära ehmatas küll, kuigi viga õnneks ei saanud. Kahjuks-õnneks keeras sõber samal öösel kelgu tuksi, õhtuti parandamine viis tasahilju paar nädalat ja siis oli juba kevad käes ja lumi läinud, ei pääsenud siis rohkem lõhkuma.

Terv. Ivar