12-04-2004, 15:39 PM
Maasügavuses võib tõesti alles olla. Maa peale neid 1950-70te aastate tegevusena neid reeglina ei jäänud.
Aga üks maa peal liikumiseks konstrueerit liikur vajub maasügavusse vaid tüma maa korral ehk siis vaid soos-rabas.
Rabasügavuses võib ta küll säilida, aga asja kurvem pool seisneb faktis, et sealt ei saa teda reeglina ka kätte st ta jääb sinna veel pikkadeks sajanditeks/aastatuhandeteks.
Ainus reaalne võimalus sohu vajunud tanki vm suurekaalulist vehiiklit kätte saada on soo ta ümber ära kuivendada ning siis turvast ümber ära kaevates teha isendini ulatuv siht kõva aluspinnani. Siis saab mööda seda isendi lõpuks eemale ehk välja tarida. Nimetet variant on aga meeleltult ressursimahukas ning reeglina looduskaitsjate poolt välistatud - inimpuutumata märgalad on meie suurem rahvuslik väärtus kui üks militaarisend. Kuivendada saab ju teatavasti ka suurt ala korraga, ehk üks tõsine kuivenduskraav mõjutab suurt soo-/rabaala.
Kõik muud väljasikutamisvariandid nurjuvad kindla toetuspunkti puudumise tõttu. Seda küll ühe erandiga - kui tankihaua vahetus läheduses (trossipikkuse ulatuses) on kõva aluspõhjaga maalapike. Ja ka siis on see ettevõtmine tihti problemaatiline suure töömahu ning looduse totaalse segimudramise tõttu. Me kõik teame, et selle palju kergem Ida-Virumaa variant - soo asemel järv - nõudis tohutu tehnika väljaajamist ning tulemuseks oli totaalne kära pinnase segikeeramise tõttu.
Ilus unistus oleks leida erandit eelmainit olukorrast aga kaine mõistus seda hüpoteesi eriti ei toeta.
Aga üks maa peal liikumiseks konstrueerit liikur vajub maasügavusse vaid tüma maa korral ehk siis vaid soos-rabas.
Rabasügavuses võib ta küll säilida, aga asja kurvem pool seisneb faktis, et sealt ei saa teda reeglina ka kätte st ta jääb sinna veel pikkadeks sajanditeks/aastatuhandeteks.
Ainus reaalne võimalus sohu vajunud tanki vm suurekaalulist vehiiklit kätte saada on soo ta ümber ära kuivendada ning siis turvast ümber ära kaevates teha isendini ulatuv siht kõva aluspinnani. Siis saab mööda seda isendi lõpuks eemale ehk välja tarida. Nimetet variant on aga meeleltult ressursimahukas ning reeglina looduskaitsjate poolt välistatud - inimpuutumata märgalad on meie suurem rahvuslik väärtus kui üks militaarisend. Kuivendada saab ju teatavasti ka suurt ala korraga, ehk üks tõsine kuivenduskraav mõjutab suurt soo-/rabaala.
Kõik muud väljasikutamisvariandid nurjuvad kindla toetuspunkti puudumise tõttu. Seda küll ühe erandiga - kui tankihaua vahetus läheduses (trossipikkuse ulatuses) on kõva aluspõhjaga maalapike. Ja ka siis on see ettevõtmine tihti problemaatiline suure töömahu ning looduse totaalse segimudramise tõttu. Me kõik teame, et selle palju kergem Ida-Virumaa variant - soo asemel järv - nõudis tohutu tehnika väljaajamist ning tulemuseks oli totaalne kära pinnase segikeeramise tõttu.
Ilus unistus oleks leida erandit eelmainit olukorrast aga kaine mõistus seda hüpoteesi eriti ei toeta.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.