[valdo]

Vene tehnikal on Lääne tehnika kõrval see eelis, et detaile massiliselt unifitseeriti. Põhjus ülilihtne - sõja ajal teeb varuosanomenklatuuri lühidus igasuguse varustamise ja remontimise kergemaks; aga N Liidu kogu majandus oli ju armee vajaduste järgi korraldatud.

Publitseetriti lausa katalooge, kus oli kirjas, millistele masinatele üks või teine tükk veel läheb jne jne. Ning kui tükk pärines isendi eellaselt, siis oli varuosakataloogi numbri järgi see lihtsalt tuvastatav. Nii kohtab nt Pobeda kataloogis detaile algusega A- (GAZ A-lt), AA- (GAZ-AA-lt), M- (vanalt \"emkalt\"), 11- (uuelt \"emkalt\"). Ning GAZ-51 käigukastiosa sirvides kannab enamik detaile algustähist AA- : (51 kasti tehnikapool võeti lihtsalt peaaegu muutmatult üle GAZ AA-lt).

Loomulikult loetakse selline tükk taastamisel originaaliks, kuid seda juhul, kui tal ei ole mingeid erisusi ega nüansse ehk siis uuem mudel kasutas vana mudeli detaili ilma väiksemategi muutusteta. Samas kui vanas detailis tehti uuema mudeli jaoks ülevõtmisel kasvõi pisimgi muudatus, siis hakkas see tükk kataloogis kandma reeglina uut tähist. Seepärast ongi varuosakataloogid Vene liikuri taastamisel hindamatu informatsioonilise väärtusega - nad annavad detailselt teada, mille tükk on millise isendi küljes originaalosa ja millise küljes mitte.

Ehk siis - kui M-401-l kasutati varuosa markeeringuga 400-..., siis võib 400 taastamisel julgelt kasutada 401-lt pärinevat varuosa, kui just on kindel, et tegemist on tõesti markeeringut 400-... kandva algse osaga, mitte hiljem vahetatuga ega uuema mudeli uuema detailiga. Nimetatud asjaolule juhtisin tä\'helepanu seepärast , et kõiki Vene masinaid on pidevalt aasta-aastalt täiustatud, vahetades osa tükke uuemate vastu. Nt Pobi muutus pisiasjus pea iga aasta, eemaldudes detailide osas järjest enam \"emka\" tükkidest, mida algsel 1. seeria isendil palju küljes oli.