24-11-2016, 19:41 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-11-2016, 20:15 PM ja muutjaks oli muska71.)
(24-11-2016, 16:13 PM)oltsberg Kirjutas: Härrased korstnapruvessurid!
Äkki ronime säält vabrikorstna otsast alla ja tuleme maa peale tagasi. Muidu toob meid alla gravitatsioon
Ma püüan oma "ettevaatamatut" ja Suure Isamaasõja vallandanud väidet lahti seletada.
Päris nii see ei käi, et teeme tule alla, tekib temperatuuride erinevus ja suits pürstibki korstnast välja.
Näited elust enesest. Köögis +17, õues +3, erinevus mitte eriti märkimisväärne. Avatud pliidiukse ette pandud seitung seisab nagu noorel mehel, tahab koguni uksest sisse ronida, justkui oleks pliidi all pordumaja. Ühe ahjuga veelgi hullem: avatud siibriga ei saa tuld süüdata, tikk kustub ära. Hoiangi seni siibrit pooles vinnas, kuni halud süttivad. See kõik on enne suure temperatuurivahe tekkimist.
Samas saun. Üks ahjutäis on ära põlenud, lähen puid lisama. Temperatuuride erinevus peaks nagu päris suur olema, tõmme teoreetiliselt hea. Tegelikult tahab suits ja lausa leek peale uue ahjutäie süttimist hoopis uksest välja ronida.
Ma tahtsin seda öelda, et tõmbe seisukohalt on korstnal (selle kõrgusel) oluline roll.
Papa Veski toob välja valemi:
Tõmme=gaasisamba [korstna] kõrgus korda (ümbritseva õhu mahumass miinus kuuma gaasi mahumass)
Kontrollarvutused näitavad, et meetri võrra kõrgem korsten mõjutab tõmmet rohkem, kui temperatuurierinevuse suurenemine 10 kraadi võrra.
Priit Aun väidab oma Pottseparaamatus
lk 166:
...tuleb unustada traditsiooniline arusaam, et soe on kergem ja tõuseb üles. Soe on küll kergem ja tõuseb ka üles, kuid ta ise tahab allapoole, aga ei saa, külm on sellele vastu ja lükkab sooja üles. Ja ongi kogu tõmbe mehaanika naiivselt ära seletatud.
Ja lk 205:
Kui suitsul on valida võimaluste vahel, kas voolata üles või alla, siis valib suits alati suuna alla. Üldine arvamus, et suits on kerge ja tõuseb üles, on oi kui väär...
Võrdse temperatuuri korral ongi suits õhust tihedam, 100 kraadi juures vastavalt 1,230 kg/m3 ja 0,947 kg/m3 (Papa Veski andmetel).
?
papa veskit võib veel kuulda,aga see aun käigu metsa.kloogarannad,laulasmaad,suurupid jne kõik on paksult täis madalaid ühe kordseid suvilaid,korstna kõrgus napp 3 m millede taga on pliitsoojamüürid lõõristiku pikkusega 7 m ja tollal tehtud korstendega tõmbavad nad kõik probleemivabalt.uskudes pika korstna teoorjat siis ei saaks tõmmata.tollal tehti korstnapitsid voodriga ja koonuses ja seesama koonus hoiabki nad töös.
kui pappi on siis võib igaüks meist sellise romaani kokku kirjutada nagu see auna raamat.