[MeelisV]

Mul on isetegemiseks tihti see põhjus. Naine sai kaks aastat tagasi load ja esimeseks masinaks sai 91 aasta paraolümpia. Proua maanteel väga ei sõida ja masin suht lollikindel. Seega, kui kuskil mingi kõksu teeb, siis ei tõmba pere eelarvet kiiva. Praeguseks on situatsioon, kus masin käib naise kauge sugulase poolt peetavas firmas nii poole aasta tagant hoolduses ja firma kuvand internetis on erinevate kasutajate poolt väga kõrge (k.a. mu endine pinginaaber ja tõsine entusiast). On kuidagi kummaline see, et iga kord on mingi jama selle hoolduse/remondiga. Kord pannakse muude asjade seas genekarihmaks lamerihm, mis vilistab ja peale pingutamist nädalaga katkeb. Ise pandud originaalspetsifikatsiooni hammasrihm toimetab siiani. Siis vahetatakse esimesed amordid ja jäetakse ülalt korralikult kinnitamata, et kolksub. Kui pretensiooniga tagasi minna, siis kinnitatakse üks ja teise kinnitad ikka ise. Viimane kord oli tehtavate tööde nimekirjas käigukastipoolse pooltelje katte vahetamine, paar kuud hiljem on aga seal näha helkivad kuulid...
 M ei tea, kuidas see võimalik on, samas olen ka enda usakate remondi sisseostuga "brand name" firmadest põrunud. Kuidagi väga "kivi/nõia/umbluuusku" olles arvaks, et viga on minus. 
 Usun, et probleem on selles, mis palka pakutakse "tavotiööbikutele" ja sellest tulenev motivatsioon, mis mingi vana sara juures on veel omakorda väiksem. Frustratsioon määrib piisavalt seda suhtumist "teeb kuidagi ära".

kes teeb sellel juhtub, jah juhtub ikka ja kõigil (varem või hiljem)
aga õige tegija on see kes tunnistab juhtunut ja parandab selle ära
ehk töökoda tuleb valida selle järgi kuidas ta oma s..a ära parandab mitte millegi muu järgi