[kr8nik]

Looduskaitsjad või "looduskaitsjad" jääb kohati segaseks. Aga nende tegevust hinnates ja tagajärgi vaadates  jääb küll mulje, et looduse kaitsmine on neil teisejärguline teema.Põhiline, et enda eksistentsi leivaisade ees õigustada.

Elan küllaltki põnevas kohas kus seadused on pisut karmimad kui tavaliselt nad seda on. Otepää looduspargi territooriumil nimelt. Minu maa peal oli, just nimelt oli, kuradikäpa kasvukoht, punase raamatu lill. Seda soo äärt kus see käpaline kasvas niitis naabrimees juba nõuka ajal ja see lill elas üle nii nõukaaja kui ka eesti vabariigi alguse. Kui aga loodi looduspark siis tulid "targad" tüdrukud ja ütlesid, et siin on punase raamatu taime kasvukoht ja siin ei tohi enam ei niita ei käia ei hingata. Üritasin vastu vaielda ja oma arust kaaluka argumendina väitsin, et olen õppinud metsandust ja tean nii dendroloogiast kui ka botaanikast üht koma teist aga vastuseks sain, et need ajad on möödas ja sellised teadmised ei kõlba enam kusagile. Neil on eurodirektiiv ja see on jumal. Kuna minul polnud mingit huvi seal niitmisega tegeleda ja naabrimees ka ei riskinud enam vikatit heina lüüa jäigi see sootükk saatuse hooleks.  Aga vaene lillekene ei teadnud nendest eurodirektiividest midagi ja suri välja. Nüüd on seal lille kasvukohas paks pajuvõsa ning ei kasva seal pajude all mitte ühtegi taime rääkimata sellest kuradikäpast.

Äkki õnnestuks eeloleval suvel need "targad" tüdrukud külla kutsuda, et seal kaitsealal väike kuradikäpa inventuur teha. No nii hariduslikus mõttes, et kuidas see eurodirektiiv on kaitsealusele taimele mõjunud. Võiks väikese muuvi ka teha sellest üritusest...