[v6sa]

Kas austatud ksf. natuke vara ei ole hakanud ahastama ja riigi põhjamisega tegelema?

Eelnõude infosüsteemis on olemas küll  seaduse väljatöötamise kavatsus , aga seal pole pealekava esialgu midagi täpsemalt. Küll on mitu linki erinevatele uuringutele. Ühest varastasin alljärgneva:

Eestis moodustavad kodumajapidamiste transpordikulutused 14 %-ga teiste analüüsitud riikidega
võrreldes kõige suurema osakaalu kogukulutustest. Eriti paistavad Eesti puhul silma suured kulutused
isikliku transpordivahendi kasutamisele (63% kodumajapidamiste transpordisektori kulutustest, teistes
analüüsitud riikides keskmiselt 55%), samas kui sõidukite ostule kulutatakse Eestis 17%-ga
proportsionaalselt vähem kui enamikes võrdlusriikides (keskmine näitaja 24%).
► Kõikides analüüsitud riikides annab kütuseaktsiis transpordimaksudest ja –tasudest kõige suurema tulu
(keskmiselt 72% transpordiga seotud maksutuludest). Transpordimaksudest saadakse Rootsis, Soomes,
Taanis, Iirimaal ja Saksamaal osakaaluliselt kõige suurem maksutulu omandimaksudest (rohkem kui
80%). Seejuures kogutakse Taanis, Soomes ja Portugalis sõiduauto registreerimismaksuga rohkem
maksutulu kui raskeveokite ja sõiduautode aastamaksuga kokku. Portugalis, Leedus ja Poolas saadakse
rohkem tulu teekasutustasust kui omandimaksudest. Transpordimaksudest ja –tasudest kogutav tulu on
elaniku kohta kõige kõrgem Taanis (ca 1000 €), millele järgnevad Rootsi, Soome ja Iirimaa (tulu üle 800
€). Kõige vähem tulu elaniku kohta kogutakse transpordimaksudest ja –tasudest Leedus ja Poolas
(mõlemas tulu alla 200 €). Seejuures on aga oluline arvesse võtta, et kummaski riigis pole ka rakendatud
sõiduauto aastamaksu ega sõiduki registreerimismaksu.
► Näidisauto Škoda Octavia põhjal arvutatud keskmine aastane sõiduki maksukulu on analüüsitud
riikidest kõige kõrgem Taanis (4402 €), Soomes (1172 €), Portugalis (1204 €) ja Iirimaal (1191 €);
näidisveoauto puhul aga Rootsis (10 302 €), Iirimaal (11 809 €) ja Saksamaal (9382 €). Nendes riikides
on kõrge sõiduki kasutamisega seotud maksukoormus põhjustatud eeskätt mitme erineva maksu
rakendamisest (nt aastamaks, registreerimismaks, teekasutustasud), kuid ka kõrgest maksumäärast.
Kõige madalam näidissõidu- ja veoauto kasutamisest tulenev aastane maksukoormus oleks Lätis, Poolas
ja Eestis. Siinjuures tuleb aga arvesse võtta, et Eestis ja Poolas pole rakendatud sõiduautodele
omandimakse ning teekasutustasu kogutakse Poolas ainult üksikute teelõikude eest .
 ► Eestis rakendatav pliivaba bensiini aktsiisimäär on kõrgem kui Lätis, Poolas, Ungaris ja Bulgaarias, kuid
madalam kui ülejäänud EL-i riikides. Perioodil 2016–2018 tõuseb Eestis kütuseaktsiis bensiinile 563
euroni 1000 liitri kohta. Juhul, kui teistes riikides samal perioodil aktsiisimäärad ei muutuks, siis tõuseks
Eesti aktsiisimäär kõrgemaks EL-i keskmisest tasemest (529 €) ning oleks oluliselt kõrgem Läti ja Leedu
määradest. Üldiselt ilmneb tendents, et vaatamata suuremale kütuse aktsiisimäärale, kulutavad kõrgema
elatustasemega riikide tarbijad (nt Soome, Iirimaa, Rootsi, Saksamaa) kütuseaktsiisile osakaaluliselt
vähem kodumajapidamiste transpordi tarbimiskulutustest kui madalama elatustasemega riigid (nt
Slovakkia, Poola, Portugal, Läti).
► Sõidukite registreerimismaksu rakendatakse Lätis, Soomes, Iirimaal, Taanis ja Portugalis. Maksumäära
arvutatakse enamikus analüüsitud välisriikides soetusmaksumuse ja CO2-emissiooni põhjal ühikuhinnana
heitgaasi hulgale grammides km kohta (nt Läti ja Portugal). Soomes ja Taanis on maksumäär kehtestatud
protsendina soetusmaksumusest. Taanis on analüüsitud riikidest ka kõige kõrgem registreerimismaksu
määr, kus see moodustab sõiduautode puhul rohkem kui 100% soetusmaksumusest ning on
progresseeruv. Väga kõrge registreerimismaksu määr on Taanis uute sõiduautode registreerimist
märkimisväärselt vähendanud, mistõttu on Taanis autostumise tase madalam kui teistes analüüsitud
riikides.
► Sõiduautode aastamaksu üheks määravamaks komponendiks on CO2-emissioon grammides km kohta,
millest lähtuvad analüüsitud riikidest Rootsi, Soome, Portugal, Iirimaal ja Saksamaa. Lisaks võetakse
Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis arvesse ka mootori töömahtu. Üldjuhul eristatakse maksumäära
arvutamisel ka diisel- ja bensiinimootoriga sõidukeid. Taanis on maksumäära arvutamise aluseks aga
hoopis kütusekulu liitrites km kohta, mis on soodustanud Taanis kütusesäästlikumate sõiduautode
soetamist.
► Veoautode aastamaksu arvestamisel on kõige levinumaks komponendiks sõiduki mass, mida
rakendatakse näiteks Lätis, Portugalis, Leedus, Slovakkias, Iirimaal ja Poolas. Soomes ja Iirimaal kehtib
(peale 01.07.2008 registreeritud) veoautodele ainult CO2-emissiooni põhine maksumäär. Saksamaal
kehtib peale 01.07.2009 registreeritud veoautodele sama maksustamissüsteem kui sõiduautodele, mis
lähtub mootori mahust, kütuse liigist ja CO2-emissioonist. Samas võetakse mõningates riikides arvesse
aga ka teisi komponente, nagu näiteks veoauto mass, vedrustuse liik, telgede arv või kasutusvaldkond.
► Ajapõhist teekasutustasu rakendavates riikides (Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Slovakkia) on
maksustatavaks objektiks üldjuhul veoautod (v.a Slovakkia), kuid seejuures ei hõlma rakendusala kogu
teedevõrku, vaid ainult määratud teid või teelõike. Erandiks on siin Taani ja Rootsi, kusjuures viimase
puhul on kogu teedevõrk tasuline ainult kohalikele sõidukitele. Veoautode maksustamise aluseks on
valdavalt emissiooniklass ja telgede arv. Läbisõidupõhist teekasutustasu rakendavates riikides nagu
Saksamaa, Portugal, Poola, Slovakkia ja Iirimaa on maksustatava teedevõrgu pikkus väga varieeruv
alates 800 kilomeetrist Iirimaal kuni 14 000 kilomeetrini Saksamaal. Võrreldes ajapõhise
teekasutustasuga on läbisõidupõhist tasu rakendatud ka rohkem sõiduautodele. Nii näiteks kehtib
Iirimaal, Poolas ja Slovakkias teatud teelõikudel sõiduautodele teekasutustasu. Nendes riikides, kus
rakendatakse läbisõidupõhist teekasutustasu ainult veoautodele, on üldiselt maksustamise aluseks
telgede arv, kuid lisaks ka emissiooniklass (nt Saksamaal, Poolas) või sõiduki kõrgus (nt Portugalis).  


Praegu töödokumendis välja pakutud stsenaarium on küllalt mõistlik, koormates enim just transiiti:
Direktiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt võib liikmesriik kohaldada
kasutusmakse üksnes selliste sõidukite suhtes, mille maksimaalne
lubatud täismass on vähemalt 12 tonni, kui ta leiab, et kohaldamisala
laiendamine väiksema kui 12-tonnise maksimaalse lubatud täismassiga
sõidukitele muu hulgas:
 avaldaks tulenevalt liikluse ümbersuunamisest olulist negatiivset
mõju vabale liiklusvoole, keskkonnale, müratasemele, ummikute
tekkele, tervisele või liiklusohutusele;
 põhjustaks halduskulusid rohkem kui 30 % lisatuludest, mida
kohaldamisala laiendamisega oleks saadud.
Direktiivi artikli 7 lõikes 4 on jäetud liikmesriikidele võimalus ette näha
vähendatud kasutusmakse või teha erandeid kasutusmaksude
maksmise kohustusest järgmistel juhtudel:
 Nõukogu 20.12.1985 määruse nr 3821/85 (autovedudel
kasutatavate sõidumeerikute kohta) alusel vabastatud
kohustusest paigaldada sõidumeerik ja seda kasutada;
 riigikaitses ja kodanikukaitse tagamisel ning tuletõrje-, muus
hädaabiteenistuses ja politseiteenistuses kasutatavad sõidukid
ning teehooldetöödel kasutatavad sõidukid;
 sõidukid, mida kasutatakse ainult juhuti selles liikmesriigis, kus
need on registreeritud, avalikuks kasutamiseks määratud
maanteedel või mida kasutavad füüsilised või juriidilised isikud,
kelle põhiline tegevusala ei ole kaubavedu, tingimusel et nende
sõidukitega tehtavad veod ei põhjusta konkurentsimoonutusi ja
komisjon on andnud oma nõusoleku.


Meie kohus on praegu siinvingumise asemel oma valitud rahvaesindajale sisse sõita nõudmisega, et kohaliku kasutusega autod ja vanatehnika peavad sellest maksust puutumata jääma. Siinkohal peab meil siis olema ka sedapalju selgroogu, et iga suitsev ja roostes vana veoauto ei ole veel Vanatehnika, eksole.