15-04-2017, 12:23 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-04-2017, 12:24 PM ja muutjaks oli mlsluik.)
Erakliinikutes töötavad peamiselt samad arstid kes riiklikus sektoris... See et arst teise majja astub ei tee teda veel rumalamaks ega saamatumaks.
Seni saanud abi peamisellt erasektorist kuna lihtsalt ei ole seda aega et oodata kuna lõpuks löögile saab, kuna eestis olen niigi vähe siis tavaliselt on vaja minna kohe ja praegu mitte kolme kuu pärast. Kui vaja siis suunavad riiklikusse uuringule ning seda suht kohe ja ilma ootamata. Maksab küll aga üldiselt kindlustused katavad kõik.
Seoses liikuva tööga on üle euroopaline ravikindlustus ja mõningaid kokkupuuteid on olnud teistegi riikide kliinukutega, kõige positiivsema mulje jättis 7aasta tagune seik kui rootsis Sundsvalli haiglas sõrm öösel tagasi õmmeldi ja käsi korda tehti, oli tunda et personal andis endast kõik mis võimalik ning tundsid siirast rõõmu kui järgmisel päeval selgus et kõik toimib nii nagu peab ja nende ponnistused läksid asja ette.
Koheldi nagu kuninga kassi ja nö idast tulnuna oli endal kohe päris piinlik... Paar nädalat hiljem olin parasjagu eestis ja mõtlesin et lasen siis Tartu Ülikooli perearstikeskuses oma perearstil niidid välja võtta, sealt saadeti esmajoones pikalt et mine sinna kus need sul pandi, pole nende asi. Tohhoh tilli, milleks kurat ma siis eestis sotsi üldse maksan kui isegi paari kuramuse niiti ei taheta välja võtta. Lõpuks kiskus niidid välja aga sama töö oleks suvaline veterinaar ka lemmiklooma kliinikus ära teinud kiiremini, ilma draamata ja palju valutumalt...
Seni saanud abi peamisellt erasektorist kuna lihtsalt ei ole seda aega et oodata kuna lõpuks löögile saab, kuna eestis olen niigi vähe siis tavaliselt on vaja minna kohe ja praegu mitte kolme kuu pärast. Kui vaja siis suunavad riiklikusse uuringule ning seda suht kohe ja ilma ootamata. Maksab küll aga üldiselt kindlustused katavad kõik.
Seoses liikuva tööga on üle euroopaline ravikindlustus ja mõningaid kokkupuuteid on olnud teistegi riikide kliinukutega, kõige positiivsema mulje jättis 7aasta tagune seik kui rootsis Sundsvalli haiglas sõrm öösel tagasi õmmeldi ja käsi korda tehti, oli tunda et personal andis endast kõik mis võimalik ning tundsid siirast rõõmu kui järgmisel päeval selgus et kõik toimib nii nagu peab ja nende ponnistused läksid asja ette.
Koheldi nagu kuninga kassi ja nö idast tulnuna oli endal kohe päris piinlik... Paar nädalat hiljem olin parasjagu eestis ja mõtlesin et lasen siis Tartu Ülikooli perearstikeskuses oma perearstil niidid välja võtta, sealt saadeti esmajoones pikalt et mine sinna kus need sul pandi, pole nende asi. Tohhoh tilli, milleks kurat ma siis eestis sotsi üldse maksan kui isegi paari kuramuse niiti ei taheta välja võtta. Lõpuks kiskus niidid välja aga sama töö oleks suvaline veterinaar ka lemmiklooma kliinikus ära teinud kiiremini, ilma draamata ja palju valutumalt...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
Ulila Jäärada FB