14-05-2017, 15:19 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-05-2017, 15:20 PM ja muutjaks oli mlsluik.)
(14-05-2017, 11:19 AM)h2rra Kirjutas: Kasutaja _rein_ räägib õigust. Ka mina olen selle kooli vilistlane 70-ndatest ja juba vanad meistrid rõhutasid seda, et tööriist vajab austust ja õiget nimetust, nagu kõik see rauatöö. Samas iseõppinud ametnikud- lukksepad nimetavad nii nagu trafoputka taga kuuldud. :
See ei ole solvav vihakõne.
Sul see trafoputka ikka väga südamelähedane, mainid igas teemas sellise helgiva nostalgiaga nagu lapsepõlve kodumaja meenutaks...
Ja siin foorumis võib küll julgelt väita et enamus mehi on "iseõppind ametnikud" kelle käed toodavad rohkem kasu kui "õppind meeste" lõuapoolikud.
Nimi on nimi, ka tööriista puhul. Igati teretulnud minumeelest et eri kandi mehed oma murret kaasa toovad, mahlakam kohe lugeda.
Keeleteadlased on siin muidugi kõvad kuid samas keegi ei kirjuta siia magistritööd, et iga murrakut kohe parandama peab hakkama.
Meite talus pidin isale ikka väiksena stanglit pidevalt ulatama kui täpsem töö käsil. Mis see nüüd tähendab et peaksin kooli minema rauatööd õppima või?
Tulevad üksteise järel mul siin tööle poisid kes lõpetanud tehnikaülikooli, kes kutsekooli... tööd tehes nad peaksid mind õpetama et mis ja kuidas. On aga vastupidi millegipärast.
Tundub et mõni asi oli ikka vanasti siiski parem. Isalt, kes lõpetas 1974a Tihemetsa põllumajandus mehhaniseerimise eriala, olen õppinud enamuse mida on võimalik edasi anda. Ka seda et vinguda pole mõtet, muidu näed välja nagu eit...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
Ulila Jäärada FB

