[overspeed]

Iz-ga on küll tore söita, kuid omale soovisin ka prooviks Jaapani masinat.
Kindel soov oli saada kahetaktiline. Kuid nende valik suht kasin.
Ostes omale siis löpuks komisjoni müügist (kasutatud söiduk, mida müüb vahendaja) RM250 K2 öeldi, et on söidukorras masin ja vöib kohe rajale minna.
Kohapeal löödi käima ning köik nagu toimis.
Heausklikult (never again) lootsin, et nii ongi, ja ei kontrollinud kodo miskit üle.
Tegelikkuses see aga oli hoopis miskit muud. Ja olles selle teada saanud, pikk nokitsemine alguse sai ... meeldiv hobi tegelt (alljärgnev mootori asjus on juba möödaläinud asi, kirjutan tagant-järele).
Rajale esmakordelt minnes, sain söita vaid 2 ringi. Esimene soojenduseks ja teise ringi esimesel suuremal hüppel "plaks" kett pooleks. Kodo uurides oli kohe ka selge, et eelmine omanik keti liialt pingule oli pannud.
Kett sai asendatud uuega.
Kuid käima lüüa oli mootorit ikka raske. Ei tahtnud hästi minna, kapriisne meeletult. Boksis puki pealt lüües sai see ikka käima löpuks tambitud ja söidud tehtud. Kui mingil pöhjusel (kukkumine vöi tagarattaga pidurdamisel ilma sidurita) mootori välja suretamine juhtuma pidi, siis rajal seda käima lüüa oli meeletu väljakutse.
Kuna eelnevad kogemused 2-taktilise 250 ccm mitte vene tsikli asjus puudusid, siis ajasin probleemi oma füüsilise seisu kaela, et ei jaksa lihtsalt lüüa.
Kui aga löpuks käimalöömise vänt pöörelilt löhki läks, siis hakkasin asja teise pilguga vaatama. Madalatel pööretel koormust andes oli kuulda detonatsiooni, kui pöördeid juurde sai siis det kadus. Kas töesti peaks vöistlusmootor siis niimoodi toimima ... saan aru et "itsi" tuleb anda, aga ...
Tol suvel sai söite tehtud, kuni kompressioon kadus ja surve jahutusvedelikku tuli.
Egas kedagit, mootor maha ja laialivött. Vahetada plaanisin siis köik mis vaja:

   



Vöttes mootorit lahti pidin nentima fakti, et selle mootori eelmine mehhaanik peaks häbist nurka minema ja end mehhaanikuks rohkem mitte nimetama. Niipalju vigu ja lohakust oli selles mootoris. Isegi vänvölli otsamutri taldrik vedruseib oli tagurpidi pandud.
Silindripea oli äärest miniauguline ... see detonatsiooni töötagajärg.
Silindripea oli keere, ebatasane ja väljalaskegaasid pöletasi jahutusvedeliku o-rönga lihtsalt ära.
Kahjuks oli kolb vigane:

   



Varuosakoodide järgi sai uued vajalikud jupid tellitud.
Uut kolvi paika pannes aga oh imet ... originaalkolb liialt väike. Kui originaalkolb on 66,4 mm, siis seesolnud aga 67,85 mm.

   



Möttepaus.
Arvutused näitavad, et eelmine omanik on natukse sohki teinud. 250 ccm asemel oli mootorist tehtud 260 ccm, olles pandud suurem kolb ja vastav hülss.
Päris keeruline ja mötlemistvajav töö, kuid kas ka sama mees viimati mootorit hooldas ja kui pöhjalikult ta selle ümberehituse läbi mötles ... ei tea ja ei saagi vist kunagi teadma. Mootor ju nagu töötas, kuid kindlasti mitte ideaalselt !

...