18-08-2017, 08:27 AM
Vanade inimeste austamisest siis.
Tuleb lugu meelde kooliajast kus veel Ikarus bussiga sai sõidetud kooli ligidalt bussijaama poole. Ühe korra,vast see oli kuskil 80-ndate algupoole,meenub nagu kolmas klass. Sain bussi ja nägin kohe tühja kohta kuhu ennast maha prantsatasin. Pikk koolipäev seljataga,lõunased tunnid.... asi oli õhtapoole kuskil kella 15-17 vahel. Koolikott oli nii raske,et selle vinnamine väsitas täielikult. Sain maha istuda,kui kohe üks vanem proua hiilis küljealla ja kukkus kägisema. Ise nii noor ja vanemaid inimesi ei austa. Ma ei oleks tohtinud pingile istuda tema arvates. Bussis oli näha veel mõni üksik vaba koht..... Ma ei öelnud midagi,kuulasin ära vaikselt. Kuna sõitsin vist ainult üks-kaks peatust siis lõppes see asi kiiresti. Ma olin väga väsinud. Vanemaid inimesi peaks austama aga tookord sain aru,et üks vanamutt läks üle piiri. Ka praegu kui kuulen mingite prouade käginat siis on mu kõrv terav.
Enam ma vait ei ole. Tolle aja peale tagasi mõeldes siis ,milline ülekohus-kas siis väikene inimene ei väsi ja ei võiks ka bussis istuda,et natukene puhkust saada? Ka väikene koolijuts väsib. Õppimine on ka töö! Kui vanemad inimesed seda ei austa siis pole neil ka mingit respekti minu poolt. Loodan,et tänapäeval on asjad muutunud ja austatakse ka nooremaid,need ka inimesed.
Aga korralikult käituvaid inimesi(loe vanainimesi) austan ikkagi. Eriti vanatehnikasõpru,neid kes ikka ja jälle oma tarkusi jagavad. Muidugi pole seda kuskilt otsast märgata.... aga salamisi ikka.
Aga Sina kõuts kass, Sind austan ma ka ja isegi siis kui Sa oleksid must kass. Sellepärast,et oled ju minust vanem.... Mitte eriti aga noh.... mõni aasta vist ikka rohkem.
Tuleb lugu meelde kooliajast kus veel Ikarus bussiga sai sõidetud kooli ligidalt bussijaama poole. Ühe korra,vast see oli kuskil 80-ndate algupoole,meenub nagu kolmas klass. Sain bussi ja nägin kohe tühja kohta kuhu ennast maha prantsatasin. Pikk koolipäev seljataga,lõunased tunnid.... asi oli õhtapoole kuskil kella 15-17 vahel. Koolikott oli nii raske,et selle vinnamine väsitas täielikult. Sain maha istuda,kui kohe üks vanem proua hiilis küljealla ja kukkus kägisema. Ise nii noor ja vanemaid inimesi ei austa. Ma ei oleks tohtinud pingile istuda tema arvates. Bussis oli näha veel mõni üksik vaba koht..... Ma ei öelnud midagi,kuulasin ära vaikselt. Kuna sõitsin vist ainult üks-kaks peatust siis lõppes see asi kiiresti. Ma olin väga väsinud. Vanemaid inimesi peaks austama aga tookord sain aru,et üks vanamutt läks üle piiri. Ka praegu kui kuulen mingite prouade käginat siis on mu kõrv terav.
Enam ma vait ei ole. Tolle aja peale tagasi mõeldes siis ,milline ülekohus-kas siis väikene inimene ei väsi ja ei võiks ka bussis istuda,et natukene puhkust saada? Ka väikene koolijuts väsib. Õppimine on ka töö! Kui vanemad inimesed seda ei austa siis pole neil ka mingit respekti minu poolt. Loodan,et tänapäeval on asjad muutunud ja austatakse ka nooremaid,need ka inimesed.Aga korralikult käituvaid inimesi(loe vanainimesi) austan ikkagi. Eriti vanatehnikasõpru,neid kes ikka ja jälle oma tarkusi jagavad. Muidugi pole seda kuskilt otsast märgata.... aga salamisi ikka.
Aga Sina kõuts kass, Sind austan ma ka ja isegi siis kui Sa oleksid must kass.
Sellepärast,et oled ju minust vanem.... Mitte eriti aga noh.... mõni aasta vist ikka rohkem.