09-09-2017, 00:14 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-09-2017, 00:20 AM ja muutjaks oli viplala.)
(08-09-2017, 23:23 PM)oltsberg Kirjutas: Oeh, pidin ma nüüd grillsöega inimesi hullutama hakkamaMa ei saa aru su kahtlustest ja kõhklustest või milles iganes su teemapüstitus seisneb. Puit kui materjal ju sisaldab erinevaid koostisosasid mis kuumutamisega sealt lahkuvad ning mille lahkumiseks on vaja energiat, mis omakorda tuleb sellest samast puidu kuumutamisest, ehk iseenda arvelt. Lõpp produktina jääb järele süsi, mis sisaldab endas energiat rohkem oma mahukaalu kohta kui puit, sest tema põlemisprotsess ei vaja enam sisemist nn võitlusreaktsiooni iseenda materjali töötlusega. Seega mis iganes teemat te siin ajate tasuta lõunatest, küsimuse püstitus oli süsi vs puit. Kui te toote mängu selle sama puidu söe millega te ahju kütate, siis on küsimuse püstitus vale, sest tegemist on ühe ja sama materjali energiaga erinevas ajas ning selle energia muutumises vastavalt ajaskaalale.![]()
Ei kahtle söe kütteväärtuses, aga siin ongi ksf! v6sa poolt mainitud konks. Kui süte saamiseks vajalik energia maha arvata, pole võitu kuskil. Ahju kütta pole otstarbekas.
Küsimus võiks siis kõlada pigem nii... Kas ühe ja sama halu põlemisel tekkiv energia on suurem enne, kui puit söeks saab, või peale seda. Siinkohal tuleks defineerida ka söestumise piir, ehk millal on puidust saanud süsi, ja millistel tingimustel. Tõenäoliselt ei saa seda aga teha väga tõsiseltvõetava katsena, sest puidul on omadus ühest otsast põleda ja teisest otsast kasvada, ehk siis halg põleb ühest otsast tuhaks kiiremini kui see söestub teisest otsast.
E: hapniku liikumise võiks üldse ära jätta sellest valemist, sest ilma hapnikuta ei põle isegi hõõguv säde silmis.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!