[mossepower]

Mis mõtted on selle kopajuhi peas kui ta tutikale Eestis kokku klopsitud bussile kümnesse lajatab ? Tahan tõstan bussi, tahan joon kisselli ? Kas tõesti ei teki ühelgi tegelasel seal majas mõtet, et võtaks mõne kõne "sinna kuhu vaja" kasvõi spekulatiivsel eesmärgil ja hoiaks patsienti aianurgas mingi aja ? Või tõesti tahab plaan täitmist, hunt tööd ja üldse on kõik on pohhui ?

Ma saan aru, et tehnilises mõttes on alati parem kui asjal on katus peal, aga kui vähegi võimalik, siis ma jätaksin bussi täpselt nii nagu ta on, mingis mõttes on see selle bussi lugu. Ise tegime, ise tapsime... No siis muidugi mitte meie

Vägev lugu igatahes, hea töö !

Endal kogemus 8 aasta tagant, kus arvatavasti pärijate poolt toodi ideaalses säilivuses 1974. aasta 408 vanarauda, oli kõikjalt värske (sillad, mootor, põhi puhtad ja justkui värske värvi all). Antud platsi majandav/juhatav valgekrae (pintsak, valge triiksärk, kenad kingad ja hoolitsetud välimus ei sobitunud eriti ümbritsevasse seltskonda ja vastavasse tavoti- ning roostemerre) laskis selle masina kõrvale panna, et nii hea masin ning ehk keegi soovib. Ja siis kui meie kohale jõudsime oli agar kopajuhist tavoti-Vasja hommikul varavalges ülemuse puudumist ära kasutaud ning masina virna tõstnud. Hiljem säilinud juppe maha kruvides selgus ka põhjus, autol olid uued tänapäevased suverehvid all + ka tagavara ratas tutika rehviga, mida kopajuht omale tahtis, aga kui auto oleks terves tükis müüdud oleks ta võinud nende omale saamisest ainult und näha.

Nii et on ka täitsa võimalik, et teemakohase bussi elu päästsid väätusetud rehvid.

Aga nagu eelpool mainiti siis vanaraua kokkuost siiski tulu teeniv ettevõte, mitte igavese väljanäitusega muuseum nii et hea et niigi läks.
Analoogselt, on teada tuntud tõde, et linnades ehitustöid tehes tuleb välja vanade hoonete vundamente, linnamüüre jms. arheoloogilise väärtusega säilmeid. Kui võimalik, siis hävitatakse need esimesel võimalusel kiirelt, mis on muidugi arheoloogia ja ajaloo poole pealt väär. Samas ehitusfirma ja ehitusmeeste (tahavd jooksvalt tööd ja palka) jaoks on tegu õudusunenäoga kuna võib järgneda mitmenädalane või ka pikem tasustamata ja mittekompenseeritud seisak töös ning oht töö tähtaegadele. Töömehe tasandilt, et ideaalmaailmas töömehe naine ja lapsed on pühendunud ajaloohuvilised siis nad on võibolla nõus ühe kuu poole isa palgarahaga ära majandama ja toidust poole sööma õige eesmärgi nimel, et nt. leitud linnamüür saaks ilusti ajalooannaalisesse dokumenteeritud.