[13piisab]

ilmselt on säästlik - normaalse küttesüsteemiga võrreldes on hulka odavam (nii soetamine kui paigaldamine) ning kuna võimsust on vähe, siis tarbib ju ka vähe energiat - seda paraku toatemperatuuri arvelt
konkreetse jutu kohaselt liigitub samasse klassi, mis auto gaasipedaali alla pandud tõkisking: see aitab ju kah kütusekulu vähendada...
(kiire netiotsing annab viited, et küttesüsteeme dimensioneeritakse nii, et võimsus m2 kohta oleks 50..100W - selle kõrval on 10..15W otse-elektri küte väga lahja)

huvitav on, et taoliste "teleturu-juttude" puhul ei puhu hoone soojustatus üldse pilli ning sobivat õhuniiskust lubatakse samuti olenemata sellest, kas hoonel on (paraku õhuniiskust vähendav) vent süsteem või mitte...

sarnane asi samas kohas natuke reaalsema/asjakohasema kirjeldusena ja asjalikemate võimsustega - jutt on ju mõlema süsteemi puhul otse-elektriküttest (nagu ka veix_ ülal viitas, siis ka soojuskiirgus on infrapunakiirgus) ja mõlemal juhul köetakse eelkõige põrandat:
http://www.apekom.ee/index.php/teenused/...tekile-ifr

...ja seal on "infrapunasauna"-loogikaga haakiv pildike:
http://www.heasoojus.ee/mis-on-infrapuna-kuttepaneel/
...mis väidab samas kaudselt, et toaõhku köetakse mööbli, seinte, põranda, lae jms-ga. Kui kütta seda õhku põrandaga, on lõpuks ju tulem sama. Või pigem on põranda kütmine efaktiivsemgi: juhul, kui kiirates ka lage ja seinu köetakse, tingib see ebaefektiivsuse, kuna (välisperimeetriks oleva) lae või seinte kasutamine toaõhu soojendamiseks ei ole ju suurem asi mõte.

kokkuvõtvalt: teleturg. Odav elektriküte haibitakse lihtsat asja keeruliseks ajades üles ning sisse topitakse numbreid, mis iseloomustavad meie laiuskraadil kas liginullenergiamaja tasemel soojustatud maja või mõnd meie keskmist B-energiaklassi maja mingil teisel laiuskraadil, kus keskmised temperatuurid on hulka kõrgemad...